JUHTKIRI ⟩ Macronil on õigus: Euroopast peab saama reaalne jõud

Päeva karikatuur 13.04.2023 Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Euroopa ei ole ilma USAta võimeline tõrjuma üha kasvavat Venemaa ohtu.
• Euroopa sõjaline võimekus jääb kaugele maha tema majanduslikust võimsusest.
• ELis ei ole tunda poliitilist tahet suurendada oma kaitsevõimet.

Prantsuse president Emmanuel Macron on empaatiline inimene. Sellele viitasid tema omaaegsed pikad telefonivestlused Putiniga, ja seda võib aimata ka ta reaktsioonide põhjal pärast kohtumist Hiina juhi Xi Jinpingiga eelmisel nädalal Pekingis.

Macron oli Hiinas visiidil koos Euroopa Komisjoni esimehe Ursula von der Leyeniga. Peaeesmärk oli veenda Xi’d muutma oma neutraalset suhtumist Venemaa sõjalisse agressiooni Ukrainas, samuti taunima Putini otsust viia Vene tuumarelvi Valgevenesse. Kummaski neist sõjaga seotud eesmärkidest ei õnnestunud märkimisväärset edu saavutada. Xi jäi kohtumise järel tehtud avalduses rõhutatult erapooletuks ja kordas taas, et lahendus tuleb leida rahuläbirääkimistel.

Macroni ja Xi kõnelustel oli pikalt jutuks ka Taiwani küsimus ning tundub, et sellel teemal suutis hoopis Xi leida viisi, kuidas Macroni hoiakuid mõjutada, olgu või ajutiselt. Küllap oli seal asiaatlikku kavalust ja oskust tolle edevust kõditada – võeti ju Macroni Pekingis vastu suurema tähelepanuga kui von der Leyenit, kuigi Euroopa poliitilist arhitektuuri arvestades oleks eeldanud vähemalt võrdset kohtlemist.

Küllap kasutati oskuslikult ära ka Macroni lemmikteemat, milleks on idee Euroopa strateegilisest autonoomiast, ja mõningast pettumist USAs, kas või poolteist aastat tagasi luhtunud allveelaevade müügi pärast Austraaliale. Prantsusmaa kaotas sellega 37-miljardilise lepingu USA-le ja Suurbritanniale.

Euroopa peab leidma jõudu oma sõjalise võimekuse suurendamiseks, et geopoliitiliselt kanda sama kaalukat rolli, kui võiks eeldada meie majandusliku võimsuse põhjal.

Igal juhul andis Macron tagasilennul Pekingist Politicole nii kõrgelennulise intervjuu, et Prantsuse presidendi kantselei ei lubanud mõningaid tsitaate sellest publitseerida. Eeskätt puudutas see mõtteid, et Euroopa ei peaks tingimusteta järgima USA poliitikat Taiwani küsimuses.

​

Vaieldamatult on Hiina huvides lagundada Ameerika ja Euroopa ühtsust, et jätta USA Taiwani sõltumatuse kaitsmisel Hiina vastu üksi. Teisalt ei saa aga Euroopa lasta oma suhteid Hiinaga teravneda tasemeni, kus viimasel võiks tekkida selge strateegiline huvi toetada Venemaad sõjas Ukrainaga. Samuti ei saa Euroopa jätta Ameerikat Taiwani kaitsel üksi, sest see võib provotseerida Hiinat ja siduda USA käed sedavõrd, et sellel ei jätku enam ressurssi ja tähelepanu Ukrainale.

See dilemma toob esile Macroni võibolla ettevaatamatute sõnade taga olnud ebameeldiva tõe: ilma USA abita ei suuda EL osutada mõjuvat vastupanu Venemaa ohule. Teiste sõnadega, Euroopal puudub strateegiline autonoomia ja see on reaalne probleem.

Kui otsustada meie tänases Mõttekojas antud kommentaaride põhjal, siis on Eesti erakonnad mõistnud Macroni sõnumit just üleskutsena suurendada pingutusi Euroopa sõjalise võimekuse suurendamiseks, mis võimaldaks lõpuks Euroopal geopoliitiliselt mängida sama kaalukat rolli, kui võiks eeldada meie majandusliku võimsuse põhjal.

Probleemiks on see, et vaatamata mõningatele positiivsetele muutustele ei ole Euroopa Liidu liikmesmaades tunda tõsist poliitilist tahet suurendada oma kaitsevõimet külma sõja aja tasemele. Samas on Euroopa julgeolek praegu sama tõsises ohus kui toona.