Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Oliver Loode Mata mu süda Nursipalus (1)

Copy
Wounded Knee veresauna mälestusmärk aastal 1973.
Wounded Knee veresauna mälestusmärk aastal 1973. Foto: Anonymous/AP/Scanpix

Nursipalu probleemi lahendamiseks tulnuks algusest peale kuulata kohalike elanike häält, leiab kolumnist Oliver Loode.

Aastal 1970 nägi USAs ilmavalgust Dee Browni raamat «Mata mu süda Wounded Knees», mis ühena esimestest kirjeldas Ameerika Ühendriikide läänesuunalist koloniseerimist 19. sajandil põlisrahvaste – st mitte asunduskolonistide – vaatenurgast. Raamatust sai üleöö rahvusvaheline bestseller ja 1975. aastal avaldas kirjastus Eesti Raamat selle ka eestikeelsena.

Raamatu ilmumise hetkeks viitas Wounded Knee viimasele suuremale lahingule Ameerika Ühendriikide sõjaväe ja põlisrahvaste vahel, mis toimus 1890. aastal Wounded Knee jõe lähedal Lõuna-Dakota osariigis. Veresauna tagajärjel hukkus ligi 300 lakota indiaanlast (siuud), nende seas kuulus juht Suurjalg.

Tagasi üles