Tomasz Chłoń ⟩ Religiooni poliitikasse tirimine hoopis kiirendab inimeste usust kaugenemist

Johannes Paulus II surma-aastapäeva mälestusüritus Varssavis 2. aprillil 2023. Foto: RAFAL GUZ/EPA

Paavst Johannes Paulus II vastuolulisest pärandist ja religiooni rollist Poola  poliitilises elus kirjutab sõltumatu analüütik Tomasz Chłoń.

Alates ristiusu vastuvõtmisest 966. aastal on Poolas religioon poliitikasse tunginud nii heas kui halvas. Katsed 17. sajandi keskel ukrainlastele katoliiklust peale suruda aitasid kaasa ülestõusule «Poola isandate» vastu ning lõpuks nõrgestasid esimest Rzeczpospolitat ja viisid selle jagamiseni.

Teisest küljest oli kommunismi ajal katoliku kirik ellujäämise ja režiimivastase vastupanu vaieldamatu tugipunkt. Kommunistid pidid kiriku võimuga arvestama. Paradoksaalsel kombel rajati Poolas kõige rohkem sakraalehitisi kindral Jaruzelski valitsusajal 1980ndatel – ligi 1500 kabelit ja kirikut. Sedamööda kuidas režiim nõrgenes ja üle kogu Poola kerkisid suured elamurajoonid, tekkis kirikutest tohutu puudus. Kirikutegelaste ja usklike survel oli mõju.