Maksude kehtestamise puhul räägitakse enamasti, kui palju need riigikassat võiks täita ja kui tõenäoline on nende laekumine. Palju vähem on teemaks, kui eetiline on nende kehtestamine maksumaksja suhtes. Maksud mitte ainult ei laeku riigikassasse, vaid need tulevad inimeste eraomandist, mis on püha ja puutumatu. Valimistel saadud mandaat ei anna valitsusele moraalset õigust hakata suvaliselt teatud inimrühmi rohkem ja teisi vähem maksustama, vaid maksukoormus peaks jagunema inimeste vahel õiglaselt.
Murelikuks teevad kuuldused kõige ebaõiglasemast maksustamisest, milleks on inimese isikliku omandi kallale minek. Mitme uue koalitsiooni juhtfiguuri vihjed varamaksu kehtestamise võimalikkuse kohta tekitavad muret. Kui see peaks tõeks osutuma, teeb see meist ajaloo suurima ebaõigluse ohvrid, mis on võrreldav Nõukogude okupatsiooni toime pandud kinnisvara natsionaliseerimisega. Sellega võetaks suurelt osalt kodanikest nende säästude eest soetatud omand, kuna paljudel puudub igasugune võimalus selle eest maksu maksta.