Enn Pärt ⟩ Inimesi ei tasu hirmutada, et raieküps mets kohe otsa lõpeb

Mets on pidevas muutuses: ühest otsast raiutakse, teisest kasvab peale. Foto: Erakogu

Postimehe veergudel on väidetud, et Postimehe Fondi tellitud metsade alternatiivne hindamine annab metsast täpsema ja õigema ülevaate kui sajandi alguses kasutusele võetud statistiline metsainventuur. Tegemist on eri metoodikate alusel saadavate tulemustega. Statistiline metsainventuur võeti kasutusele, sest see võimaldab paremini vaadelda üleriigilist pilti ja hinnata tulevikku, kirjutab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt.

Eestis on metsi korraldatud enam kui 200 aastat. Mõõteriistad, abivahendid, metoodika ja andmete täpsus on küll oluliselt paranenud, kuid töö põhiolemus on jäänud samaks. Ikka käib mööda metsi metsakorraldaja, kelle peamised tööriistad on silmad ja jalad, mõõteriistad on ainult abiks. Kõiki Eesti metsades kasvavaid viit miljardit puud ei ole võimalik ükshaaval üle mõõta, tuleb kasutada üldistusi. Tavametsakorraldus ehk lausmetsainventuuri meetod on olemuslikult silmamõõduline ja sõltub metsakorraldaja oskustest ja kogemusest. Keskkonnaagentuuri iga-aastane statistiline metsainventuur (SMI) põhineb proovitükkide mõõtmisel ja hindamisel ning saadud tulemuste üldistamisel. SMI eesmärk on anda ülevaade riigi metsavarudest ja maakasutusest, mis võimaldaks võtta vastu metsa- ja kliimapoliitikaga seotud otsuseid.