Jüri Allik ja Kalmer Lauk ⟩ Teadusrikkuselt on Eesti maailmas viie esimese riigi seas

Eesti teadus on läbinud teinud suure hüppe. Foto: Kristjan Teedema

• Eesti on viinud teaduses end taasiseseisvusajaga maailma tippu.
• Eesti teadus on tubli pea kõigis valdkondades.
• Eesti saab oma teaduskogemust pakkuda näiteks Ukrainale.

​Statistikutelt on hea uudis. Aastavahetusega jõudis Eesti maailma viie kõige rikkama riigi hulka. Jutt käib siiski vaid ühest rikkuse liigist, nimelt teadusrikkusest. Parun Robert May, kes sai tiitli elurikkuse uurimise eest, pakkus majandusrikkuse kõrvale teadusrikkuse mõiste, mida saab mõõta sellega kui palju mingi riigi teadlaste töödele teatud ajavahemiku jooksul keskmiselt viidatakse.

Veel kuus aastat tagasi oli Eesti teadusrikkuselt maailmas 31. kohal. Äsjase uuenduse põhjal, mille tegi läbi Essential Science Indicators (olulise teaduse indikaator ehk ESI) on Eesti tõusnud viimase 11 aasta ilmunud tööde põhjal teadusrikkuselt maailma neljandaks riigiks. Meid edestavad teadusrikkuselt vaid Island, Singapur ja – ei maksa naerma hakata – Panama. Panamas Citys asub maailma juhtiv Smithsoniani Troopika Uurimise Instituut (https://stri.si.edu/), milles töötab 40 rahvusvahelist tippteadlast, kes toodavad suurema osa Panama teadusrikkusest.

Eesti teadusrikkuse kasv on meie edulugu, kuid ka mõistatus. Kui Eesti, Leedu ja Läti said 1991. aastal vabaks, siis olime ülejäänud maailmast üsna võrdselt maas. Tänaseks on Eesti maailmas neljas. Läti on teadusrikkuselt 53. ja Leedu 84. kohal. Alguses oli Eesti teadus kaugel maas meie kahest suurest eeskujust ja õpetajast Soomest ja Rootsist, kes on nüüd jäänud meie selja taha vastavalt 23. ja 16. kohale. Igale Eesti teadlase osalusel avaldatud teadustööle viidati viimase 11 aasta jooksul keskmiselt 28 korda. ESI keskmine näitaja on ligikaudu 16 viidet artikli kohta, mis tähendab et Eesti teadlaste osalusel valminud töödele viidati 77 protsenti keskmisest sagedamini.

Kes toodavad Eesti teadusrikkust? ESIs on kogu teadus (välja arvatud humanitaaria) jagatud 22 valdkonnaks. Eesti on suutnud olulisuse läve ületada kõigis 22 valdkonnas (näiteks Panama vaid pooltes). Eesti teaduse arengumootoriteks on meditsiin, geneetika, bioloogia, ökoloogia ja füüsika. 15 valdkonnas on Eesti üle maailma keskmise ja kuues valdkonnas üsna keskmise ligidal. Ainus mahajääja on majandusteadus, kus meie autorite töödele viidatakse ligikaudu poole harvemini kui maailmas keskmiselt. Seega on Eesti teadus ühtlaselt tubli peaaegu kõigis valdkondades, mis on kindlasti üks edu põhjusi.

Mis teeb Eesti teaduse nii heaks? Eesti majanduse tööviljakus on 20 protsenti madalam kui ELis keskmiselt. Kui Soomes toodetakse ühe töötunniga 62 dollari eest sisemajanduse toodangut, siis Eestis on see 43 dollarit. Kui aga võrrelda Eesti teadlaste viljakust Soome teadlaste omaga, siis siin on kõik arvud meie kasuks. Näiteks kui vaadata, kui palju läheb vaja teadus-arendustegevusse paigutatud raha selleks, et avaldada üks oluline teaduslik publikatsioon, siis Eestis kulub selleks ligikaudu 128 000 eurot. Soomes on vaja 455 000 eurot ehk kolm ja pool korda rohkem. Iga kogutud viite hind on Eestis üle nelja korra odavam kui Soomes. Seega, teadusrikkust ei toodeta Eestis mitte ainult palju, vaid ka kordades odavamalt, kui meie põhjanaabrid suudavad seda teha.

Eesti teaduse arengumootoriteks on meditsiin, geneetika, bioloogia, ökoloogia ja füüsika. Viieteistkümnes valdkonnas on Eesti üle maailma keskmise ja kuues valdkonnas üsna keskmise ligidal.

Mida selle toreda teadmisega peale hakata? Maailma ülikoolide edetabelites on Tartu ja teised Eesti ülikoolid tippudest kaugel maas, vaatamata sellele, et teadusrikkus on kõige suurema kaaluga tunnus pingeridade koostamisel. Kui vaadata ärimehe pilguga, siis peaksid meie ülikoolid välja nägema nagu ettevõtted, mille aktsiad on maailmaturul tohutult alahinnatud. See annab ka vihje heale äriplaanile.

Töötlemata puidu kõrval oleks tark hakata müüma väljaspoole meie ülikooli haridust, kuna tänu teaduspõhisusele on sinna kätketud selline kogus lisandväärtust, millega ükski teine ekspordiartikkel ei suuda võistelda. Näiteks miks ei peaks Eestis aktiivselt mõtlema sellele, kuidas eksportida oma teadusrikkust loodetavasti varsti ülesehitamist vajava Ukraina teadusele ja ülikoolidele?