SIIM KIISLER ⟩ Eesti 200 võltshämming – eelarve tegelik puudujääk oli teada juba sügisel

Foto: Tairo Lutter

• Kärbete asemel tuli Eesti taasiseisvusaja suurim maksutõusude pakett.
• Reformierakonna käitumine on olnud pehmelt öeldes ebasiiras.
• Eesti 200 suured silmad ei ole usutav – eelarve tegelik puudujääk oli teada juba sügisel.

Maksukoormuse kasv võib osutuda kardetust veelgi suuremaks, hoiatab parempoolne Siim Kiisler.

Uue koalitsiooni plaanid tõsta jõuliselt Eesti inimeste ja ettevõtete maksukoormust tulid enamikule ühiskonnast šokeeriva üllatusena. Kuid Reformierakonna pikas plaanis olid maksutõusud ilmselt juba ammu sees.

Teeseldud üllatus

Mingeid üllatusi riigi rahakotis vähemalt kahele partnerile olla ei saa, kahe kolmandiku ulatuses jätkavad valitsemist samad parteid, kes on riigirahanduse tänasesse seisu viinud. Ka senine reformierakondlasest rahandusminister Annely Akkermann on ju otsesõnu välja öelnud, et riigi rahanduse halb seis oli neile loomulikult teada.

Eks see olukord oli teada igaühele, kes vähegi süveneda soovis. Usutavad ei ole ka Eesti 200 suured silmad, sest rohkem kui 1,5-miljardilisest eelarvepuudujäägist oli juttu juba sügisel. Ei rääkinud ainult Parempoolsed, vaid ka finantseksperdid ja eelarvenõukogu.

Avaliku sektori puudujääk on kasvanud nii suureks, et ainult majanduskasvuga seda enam ei kata. Sellegipoolest ei rääkinud Reformierakond enne valimisi poole sõnagagi, et kavas on makse tõsta.

Vastupidi, kui kuludele katte leidmise teema tõstatus enne 2023. aasta riigieelarve vastuvõtmist, kinnitas peaminister selge sõnaga, et maksud ei tõuse. Samuti lubas Reformierakond valimisprogrammis, et eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata. Seega on Reformierakond ja peaminister kogu oma senises kommunikatsioonis edastanud avalikkusele sõnumit, et nemad makse ei tõsta. Erinevalt sotsiaaldemokraatidest, kes pakkusid maksude tõstmise plaani välja juba enne valimisi.

Kärbete asemel meie aja suurim maksutõusupakett

Reformierakond on korrast ära riigirahanduses süüdistanud Jüri Ratase valitsust, mis sest et suurem raiskamine ja üle võimete elamine kirjutati sisse just valimiseelsesse 2023. aasta riigieelarvesse. Aga just Reformierakonnal oli pärast valimisi mandaat ja võimalus need vead ära parandada.

Koalitsiooniläbirääkimiste esimestel päevadel tundus, et nii ka läheb – läbirääkijad tunnistasid riigirahanduse kehva seisu ja ütlesid, et kärbetest pole pääsu. Kahjuks asendus see mõistuse hääl koalitsioonilepingus üldsõnalise punktiga, et «kõik ministrid võtavad kohustuse leida kokkuhoiukohti ja teevad vajalike valdkondlike reformide plaani enne 2024. aasta riigieelarve arutamist».

Parempoolsed viitasid enne valimisi korduvalt, et selles olukorras on vaid kaks võimalust: kas jõulised kärped ja riigi kulutuste optimeerimine või maksutõus. Seejuures ütlesime ka välja, et kuigi meile sotside ja keskerakondlaste ideed maksutõusudest absoluutselt ei sobi, olid nad vähemasti ausad.

On alust karta, et maksukoormuse tegelik kasv lähemal neljal aastal saab olema ulatuslikum, kui praegused arvutused näitavad.

Seevastu Reformierakonna käitumine on olnud pehmelt öeldes ebasiiras. Enne valimisi tõsteti erakorraliselt pensioneid, peretoetusi, riigiametnike palkasid jne, reklaamides loetleti rõõmusõnumeid mitmekesisest rahakülvist. Vaikiti aga sellest, et pärast valimisi võetakse selleks kõigeks raha valija enda taskust.

Kärbete asemel tuli Eesti taasiseisvusaja suurim maksutõusude pakett.

Lisaks tulumaksumäära ja käibemaksumäära tõstmisele räägib koalitsioonileping maksustamisest läbivalt, puudutagu see näiteks kasvõi kliimapoliitikat, kus eesmärkide saavutamise eelistatud vahenditeks on maksustamine ja regulatsioonid, mitte tehnoloogiline areng.

Reformierakonna juhitav koalitsioon ei tee saladust, et nende arvates ongi kõige parem viis inimeste ja ettevõtete suurem maksustamine, olgu selle eesmärk siis kas tarbimisharjumuste mõjutamine või suurem ümberjagamine. Lepingust kumab läbi koalitsiooni moodustajate ehtne sotsialistlik ja riigikeskne mõtteviis. Seega on alust karta, et maksukoormuse tegelik kasv lähemal neljal aastal saab olema ulatuslikum, kui praegused arvutused näitavad.

Kokku liites tähendab valimiste-eelne rahakülv ja valimistejärgne maksutõus ümberjagamisühiskonna võidukäiku ja riigi rolli suurenemist.

Valitsusliit ei usu efektiivsemasse riiki ja sellesse, et ettevõtlike inimeste loov töö kasvatab jõukust kiiremini kui valitsusaparaadi bürokraatlikud rahajagamised. Kõrgema maksukoormuse ja paksema riigi tulemuseks on halvem ettevõtluskeskkond ja inimeste ostuvõime kahanemine.