:format(webp)/nginx/o/2023/03/08/15187178t1h3504.jpg)
- Uue valitsuse fraase ja väiteid saab võtta vaid kui võimuroboti jutte.
- Värsked plaanid võtsid keskkonnainimestel suu lahti.
Esiteks muidugi on uue ametisse astuva valitsuse enamus ju selle maailmavaate pooldajad, et pigem saab madalate maksudega majanduse ja ühiskonna tõusuteele. Koalitsioonileppega sai aga see arusaam ühele poole, kirjutab teaduse- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg.
Tõusevad nii käibemaks kui ka tulumaks ja lisandub veel automaks. Olgu öeldud, et termin «automaks» ei tähenda iseenesest midagi: pole teada, mida ja kuidas maksustatakse.
Kuna üleilmne mure on kliimasoojenemine, mille põhjus on kasvuhoonegaaside heide, siis igasugune tegevus, mis viib heitenapima majanduse poole, on mõistagi õigustatud. Kuidas aga sellesse virvarri mahub näiteks müstiline biometaan, mille tootmisahelas – nagu eelmisel aastal selgus – tekib iga tonni biometaani toomisel isegi üle kümne tonni süsihappegaasi ekvivalendis metaaniheidet? Kliima- ja keskkonna asjus on segadust palju – ehk saavad need siis nüüd võimsa ministeeriumite ühendumise tulemusena parema selguse.
Loomulikult võib see tähendada palju ja olulist nii keskkonnale kui ka tarbimise ohjamist. Uue valitsuse fraase ja väiteid saab võtta vaid kui kõneroboti, vabandust, võimuroboti jutte, et saada ja hoida võimu. Nii tuleb võtta ka peaminister Kallase juttu riigikogus eelmise aasta 26. oktoobril: «Aitäh! Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt.»
Kliima- ja keskkonna asjus on segadust palju – ehk saavad need siis nüüd võimsa ministeeriumite ühendumise tulemusena parema selguse.
Ilmselt jääb sellele fundamentaalsele fraasile järgnenud maksutõusulaine (kümme protsenti tõusvad maksud; maksuerisuste kadumine ja lisanduv makski) teda saatma kogu tema poliitilise karjäär vältel. Kiri, nagu me teame, ära ei põle. Aga tõsi see on, julgeolek on kallis ja kulukas, nagu ka keskkonnahoid ning kliimajulgeolek. Iseasi, kas neid küsimusi ikka saab ja mis peamine – tohib – lahendada kuu vältel, kombineerides asju, mis tekitavad esmapilgul üsna veidraid olukordi.
Nimelt on ühe kuuga koalitsiooniläbirääkimistel kokku kleebitud maaelu- ja keskkonnaministeerium ning osa majandusministeeriumist ja tehtud sellest kliima- ja elukeskkonnaministeerium. Olete te mõndki sellist arutelu kuulnud eelnevatel aegadel? Loomulikult on nendes ministeeriumites tänaseni aetavad asjad omavahel seotud, pole kahtlustki. Ilmselt sellele ministeeriumile võiks anda kohe hoobilt Henrik Hololei nime. See oli see kõrge eesti soost Euroopa Liidu transpordiametnik, kellel oli endal voli ise otsustada, kas tema enda tehtud teod lähevad õiguse ja korraga vastuollu või mitte. Samas olukorras on see ühendministeeriumgi – selle all olevad järelvalve- ja kontrollstruktuurid peaksid kontrollima ministeeriumi enese tegevusi.
Kas meil on aga põhjust kahtlustada seda, et võimul on vaid üllad ja ei üht muud kaalutlust plaanis? Mõistagi mitte. Planeerimismootori gaas tuleb põhja vajutada, sest ehitamist vajavad nii tuulikumetsad kui muudki. Surve Eesti oma vana põlvkonna tuumajaam kiiresti-kiiresti püsti panna on samuti suur. Seda on vaja kiiresti teha, sest selline jaam muutub üüratuks rahaauguks selle omanikele alles 12–13 aastat pärast valmimist. Sellegi olukorra lahendamiseks on ju hea, kui kõik niidid ühes pihus, kas pole?
Ühe kuuga koalitsiooniläbirääkimistel on kokku kleebitud maaelu- ja keskkonnaministeerium ning osa majandusministeeriumist ja tehtud sellest kliima- ja elukeskkonnaministeerium.
Mõistagi võib loota, et uus minister suudab metsanduses – seegi nüüd ju superministeeriumi alluvusse minemas – eristada raierobotite poolt viimased 30 aastat süvendatud bluffi, nagu vaid valitud metsalappidel puukasvu hindamine oleks piisav, et anda hinnang kogu metsa kohta. Noh, raierobotitele tulemus meeldis, aga nüüdseks on selgunud, et riigi enda teised andmed osutavad, et 2021. aastaks oli metsatagavara sada miljonit tihumeetrit väiksem, kui salajaste metsalappide hinnangu alusel oli arvutatud. Enamgi veel: riigi enda poolt kogutud andmed näitavad, et juba õige mitmendat aastat ühtejärge paisatakse metsadelt ja põldudelt taevasse 3–4 miljonit tonni süsihappegaasi. See lõhnab aga karmi trahvi järele: meil on nimelt rahvusvahelised lepingud, mida ka peab täitma.
Ja ühendministeeriumi puhul veel üks imestamiskoht: vägagi mahukate eelarvetega toimiva kolme ministeeriumi ühendamine ei toogi siis sedavõrd mõjusat kokkuhoidu? Kas tõesti ei ole meie kriisioludesse sobivam osade riiklike tegevuste hülgamine ja kokkuhoid kulude arvelt või säilitavad uues struktuuri töö ka kõik nende ministeeriumite ametnikud ja töötajad?
Eesti looduse- ja keskkonnakaitsega seotud inimesed kuulsid asjakohasest ühendamisplaanist nädalapäevi enne selle lepingu väljatoomist. Ju neilgi vajus suu lahti ja on lahti ilmselt siiani: eks nii ülejala nende asjade otsustamine tekitabki kõhedust.
Sel moel ongi meil valitsusliidu enamus tõmmanud asjakohase usupüha ajal kübarast eheda liha- ja nahavõttejänese (lootuse koorida seitse nahka, et eelarvet täita). Nii reformierakonna kui ka Eesti 200 varasemate arusaamade kontekstis omaenda karikatuuriks pöörduvale valitsusliidule pole aga põhjust anda ei sadat päeva ega sadat sekunditki hingetõmbeaega. Vastuseid ja selgitusi tuleb nõudma hakata sellest sekundist, kui ministrid on ametis.