Priit Sibul ⟩ Perevaenulik valitsuslepe paneb rahvusriigile kõva põntsu

Priit Sibul Foto: Konstantin Sednev

Reformierakonna eestvedamisel läheb uus valitsus kõige haavatavamate inimeste kallale, kirjutab Isamaa poliitik Priit Sibul.

Eelarve tasakaal on dogma, mille altarile on ohvriks toodud peamiselt perepoliitilised hüved. Sellel on pikaajalised negatiivsed mõjud sündimusele ja seeläbi rahvusriigi kestmisele. Näotuks teeb uue koalitsioonileppe aga asjaolu, et sellistele otsustele pole rahvalt mandaati saadud. Nõutult tuleb soovida palju õnne kõigile, kes uskusid Reformierakonna valimiseelseid lubadusi.

Kuigi valimiste eel sellest midagi ei räägitud, on uus valitsus otsustanud kärpepiitsaga minna eelkõige kõikvõimalike perepoliitiliste hüvede kallale. Ära kaotatakse abikaasade ühise tuludeklaratsiooni viimsed riismed (mille taastamist Reformierakond muide oma valimisprogrammis lubas!) ja tulumaksuvabastus laste pealt. Lõpetatakse kodualuse maa maksuvabastus ja kodulaenuintresside mahaarvamine. Kõik poliitikad, mis enamasti aitavad suurematel peredel toime tulla.

Samal ajal tõuseb käibemaks ja tulumaks ning kaob ära nn maksuküür. Loomulikult tabab käibemaksutõus kõige valusamalt neid, kelle suurimad kulutused on seotud igapäevase toimetulekuga ehk enamasti pered, kus on mitu last. Räägitakse ka automaksust, mis tabab taas suurperesid, aga eelkõige neid, kes elavad maapiirkonnas ja autota läbi ei saa. Mida suurem pere ja mida kaugemal keskusest elad, seda suurema majandusliku löögi alla satud.

Kõige näotum on aga suurperedele mõeldud toetuste kallale minek. Kaja Kallas teatas koalitsioonileppe tutvustamisel, et peretoetuste summasid vähendatakse, indekseerimine kaotatakse ning loobutakse peretoetuste etapiviisilisest väljumisest. Alles loetud kuud tagasi sai seadus koalitsioonis kokku lepitud ja Reformierakonna enda juhitud valitsus selle väga olulise rahvastikupoliitilise meetme poolt ka hääletas.

Allkirjad paberil pole jõudnud veel äragi kuivada, kui otsust juba ümber tehakse. Tegu on markantse näitega poliitilisest kultuuritusest. Indekseerimisest loobumine on eriti kõlvatu nüüd, kui alles kuu algul tõusid ministrite ja riigikogu liikmete palgad indekseerimise tõttu. Aga just laste ja perede heaolu satub löögi alla, sest peaministri sõnul see on väga suur kulu riigieelarvele.

On ette näha, kuidas kõik perevaenulikud sammud kajastuvad väga negatiivselt tulevikus Eesti iibe statistikas. Perepoliitika reegel number üks on see, et perede kindlustunne on püha. Kõiksuguste seniste hüvede äravõtmine on kindlustundele tohutu hoop. Ebakindlas olukorras jäetakse järgmised lapsed saamata, sest mitte ükski vastutustundlik lapsevanem ei taha tuua ilmale uut pereliiget, kui ei olda kindlad, kas jätkub vahendeid teda toita või katta.

Eesti jaoks on sündimuse tõusu edendamine strateegiliselt ja eksistentsiaalselt sama oluline kui riigikaitsesse panustamine. Eesti iseolemise mõte on see, et me saame oma vaba ja iseseisva riigi järgnevate põlve eestlastele edasi anda. Meil on vaja teha kõik, mis võimalik, et neid järeltulevaid põlvkondi üldse juurde tekiks. Teame, et elame ajal, kus sündimus on viimase 100 aasta arvestuses rekordmadal ning ka viimaste kuude näitajad löövad negatiivseid rekordeid.

Millise signaali aga annab ametisse astuv valitsus peredele, kes kannavad meie riigi ja rahva jätkusuutlikkuse põhiraskust? Kui kärpida, siis ükskõik kust mujalt, aga mitte peredelt. Sellist signaali, et midagi, mis lubati anda, võetakse ära, ei tohiks valitsus üldse saata. Usaldus oma riigi vastu kukub ja koos sellega kukub ka iive.

Selle üle ei tundu alustav valitsus pead vaevavat, kuidas ette võetud poliitikad viie, kümne või viieteistkümne aasta pärast meie sündimuse statistikale mõjuva hakkavad. Silme ees on vaid dogma tasakaalus eelarvest, mis tundub Reformierakonna jaoks riigivalitsemise eesmärk iseeneses. Ent perede toimetuleku ja hakkamasaamise peale pole ilmselt valitsuskõnelustel pikemalt peatutud.

Esmalt tuleb ikka mõelda rahvusriigi kestmisele ja täita neid eesmärke, mida sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus ja selle preambul. Tasakaalus riigieelarve on tore, aga see on siiski vaid vahend Eesti rahvusriigi teenimiseks. See pole eesmärk iseeneses. Eesti peab tagama, et meie elanikel, eelkõige peredel, oleks tuleviku ees kindlustunne.