Helir-Valdor Seeder ⟩ Valijatele ei tahetud lihtsalt tõtt rääkida

Helir-Valdor Seeder Foto: Elmo Riig

Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide sõlmitava koalitsioonileppega saavad kõige valusamalt pihta Eesti keskklass ja maapiirkonnad. Maksurahu on möödanik ja valitsust loovate erakondade valimiskampaania osutus valetamiskampaaniaks, kirjutab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

Aastakümneid on Reformierakond pidanud enda maksupoliitika nurgakiviks võimalikult väikest maksukoormust, sealjuures on võideldud tööjõumaksude langetamise eest. Nüüdseks on oma põhimõtted hüljatud nii tulu- kui ka käibemaksu vallas. Seda vaatamata valijatele antud lubadustele.

«Maksud ei tõuse, maksud ei muutu,» lubas Kaja Kallas 2022. aasta oktoobrikuus, kui opositsioon küsis peaministrilt, kas Reformierakond kavatseb valimiste järel kehtestada kinnisvara- või automaksu. «Maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt.»

Ka Reformierakonna riigikogu valimiste programmis kõlasid sarnased lubadused:

• «Eelarvetulusid tuleb kasvatada maksukoormust tõstmata.»
• «Maksusüsteem peab koormama kodanikke ja majandust võimalikult vähe ning motiveerima riiki oma tulusid targalt kasutama.»
• «Hoidume üldise maksukoormuse tõstmisest ja järgime seda ka vara maksustamisel.

Eesti 200 lubas samas oma valijatele:

• «Me oleme vastu maksutõusudele, mille eesmärk on saada raha juurde ümberjagamiseks.»
• «Me ei toeta maksude tõstmist vaid eelarvetulude suurendamise eesmärgil.»
• «Pikas plaanis on meie konkurentsivõimelisuse parandamiseks vaja muuta tööjõumakse, alandades madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust.»
• «Me ei karista autoomanikke maksudega, vaid loome head toimivad lahendused.»

Ainsana rääkisid ausalt maksutõusuplaanidest sotisaaldemokraadid, kuid nemad lubasid lisanduva rahaga maksta kõrgeid palku ja jagada suuri toetusi. Neid aga koalitsioonileppesse sisse ei kirjutatud.

Oma sõnumites ajavad koalitsioonierakonnad oma käitumise ootamatult tulnud rahandusministeeriumi hirmsa majandusprognoosi kraesse. Need prognoosid on läbi aastate maalinud tegelikkusest negatiivsemat pilti ja ka värske hinnang ei tulnud tegelikult valitsuses jätkavatele erakondadele üllatusena. Selle tõe lobises «Esimeses stuudios» kogemata välja ametist vabaks saav oravast rahandusminister Annely Akkermann: «Meie erakond teadis enne valimisi, et uusi rahalisi lubadusi ei saa anda.» Ehk valijatele ei tahetud lihtsalt tõtt rääkida!

Igatahes ootab Eesti elanikke ees korralik maksutõus – käibe- ja tulumaks tõusevad mõlemad kaks protsenti, aktsiisid hakkavad kerkima ja kehtestatakse automaks. Lisaks astutakse Eesti demograafilist kriisi vaid süvendav samm, kui kaotatakse täiendav maksuvaba tulu laste ja abikaasa pealt ning ähvaradatakse ka Riigikogus konsensuslikult vastu võetud perehüvitiste kallale minna.

Tasub meeles pidada, et Reformierakond on läbi oma ajaloo ikka seisnud Eesti kõige jõukamate eest ja seetõttu puudutavad muudatused neid kõige vähem. Kõigil ülejäänutel, alates keskklassist, tuleb aga püksirihma pingutada. Mida vähem teenid, seda tugevamalt pihta saad.

Eriti valusalt demonstreerivad loodava koalitsiooni erakonnad, et kuigi nad soovivad luua regionaalministeeriumi, siis regionaalpoliitikast ei jagata ööd ega mütsi. Maapiirkonnad, kus palgad on niigi väiksed ja ainsaks liiklusvahendiks on auto, mida inimesed ei jaksa välja vahetada, on meie riiklikujulgeoleku vaatest üliolulised, kuid just sinna antakse plaanitavate maksutõusudega selgeim märk, et valitsus ei pea elu säilimist maal vajalikuks.

Lõpetuseks tuleb ära markeerida, et õnneks kaitsekulutused hetkeseisul kärpekirvest pääsevad. Alati saaks ambitsioonikamalt, kuid Eesti riigi julgeoleku tagamiseks on see minimaalselt vajalik otsus.