Einike Sooväli ⟩ Ukrainlaste ülestõusmispühad üllatavad oma traditsioonidega

Kiievi Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega kloostri kirik (hävitatud 1930. aastatel, taastatud 1997–1998) on Ukraina Õigeusu Kiriku peakirik. Foto: Roman Brechko/Wikimedia.org

Paljudes riikides on ülestõusmispühad muutunud lõbusaks kevadpühaks, mille kristlikku tausta enam väga hästi ei teata. Kindlasti ongi sel pidupäeval põhjust rõõmustada, aga usklikud ukrainlased ei rõõmusta mitte ainult saabuva kevade, šokolaadimunade leidmise ja nunnude küülikute üle, vaid suurim rõõmu põhjus on ikka Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmine. Samas on andmeid, et ka ukrainlased tähistasid taolist kevadpüha juba paganluse ajal ja seda peeti päikese pühaks ning nimetati velikden, kirjutab Vabaõhumuuseumi lõimimis- ja sotsiaalsete programmide juht Einike Sooväli.

Igal aastal on ülestõusmispühad kauneim ja oodatuim kirikupüha. Olulisem isegi kui jõulud, sest just see, et Jeesus tõusis 3 päeva peale ristilöömist üles, ongi tõestus sellest, et tegemist oli Jumala pojaga, mitte lihtsurelikuga. Ülestõusmispühadele eelneb aasta pikim paast ehk suur paast, mil süüakse väga kasinalt ning igasugune pidutsemine ja ilmalikud naudingud on keelatud. Ülestõusmispühad lõpetavad paastu ja see teeb selle pidupäeva veel topelt toredaks.

Õigeusklikel ukrainlastel algavad suure pidupäeva ettevalmistused kannatuste nädalaga (nimetati ka valgeks nädalaks), mis algab peale palmipuudepüha. Kuus päeva elatakse kaasa Jumala poja kannatustele, palvetatakse, peetakse eriti ranget paastu ja käiakse kirikus.