JUHTKIRI ⟩ Uus valitsus kavandab seda, mida pole üldse lubatud

Urmas Nemvalts joonistab. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Uus valitsus tõstab kõrgele kultuurisõja lipu.
• Enne valimisi kärpeid ja makse ei lubatud, nüüd küll.
• See kõneleb kehvast demokraatiast, valija alavääristamisest.

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud mitmed mõistlikud ja vajalikud asjad. Häiriv on aga see, et kõrgele kavatsetakse tõsta kultuurisõja lipp. See on jagelemine, mida praeguses keerulises ajas on ühiskonnale vaja nagu sea selga sadulat.

Kuigi koalitsiooni kavandatud reformid on tervitatavad, tuleb tõdeda, et Eesti demokraatia olukord pole kiita. Valimiskampaania ajal räägiti vaid toetustest ja teemadest, mille osas valitseb nagunii konsensus. Kärbete ja maksude teemal polnud mingit sisulist debatti, rahamure pidi lahendama müstiline majanduskasv.

Sisulist arutelu ei toimunud ka samasooliste kooselu teemal, üksnes sotsid ja Eesti 200 rääkisid, et pooldavad abieluvõrdsust. Keegi peale Parempoolsete ei seadnud küsimuse alla tasuta kõrgharidust. Tänases lehes on ülevaade koalitsioonikõnelustel kokkulepitust, millest selgub, et kõik need teemad on ühtäkki muutunud valitsusprogrammiks.

See, et Eestis erakonnad ei julge enne valimisi rääkida oma tegelikust agendast ja ajavad ilusat ning ümmargust juttu, alavääristab valijat ja õõnestab usaldust erakondade vastu. Kui võrrelda meie kampaaniat Soome valimiskampaaniaga, siis näeme, kui erinev on suhtumine – Soome erakonnad räägivad asjast, meie omad üritavad hääled kätte saada tühjade meelitustega.

Et erakonnad ei julge enne valimisi rääkida oma tegelikust agendast ja ajavad ilusat ning ümmargust juttu, alavääristab valijat ja õõnestab usaldust erakondade vastu.

Et kulusid tuleb kärpida ja makse tõsta, oli haritud valijale juba ammu selge. On mõistlik, et see asi nüüd ette võetakse. Kohalike omavalitsuste tulubaasi probleemid olid samuti ilmselged juba mõnda aega – väikekoolide sulgemise epideemia on selle kõige valulisem sümptom. On hea, et uus valitsus otsib võimalusi, kuidas omavalitsuste tulusid kasvatada.

Tervitatav on ka reformikava regionaalpoliitikas. Eesti areng on aastakümnetega muutunud regionaalselt üha tasakaalutumaks, ühelt poolt tahetakse, et maale tuleks inimesi ja töökohti, teiselt poolt on riiklik infrastruktuur aastatega järjest kokku kuivanud. Pöörde toomine selles valdkonnas oleks tõeline kangelastegu. Sellel eesmärgil luuakse isegi omaette ministeerium.

Ühte ministeeriumisse pannakse kokku ka keskkonna- ja energeetikavaldkond. Võtmeküsimus on see, milliseks kujuneb uues ministeeriumis nende kahe tasakaal. Praegu on raske ennustada, kas see tähendab Eesti metsa jätkuvat laastamist «rohelisteks» pelletiteks või toob lõpuks kaasa metsatööstuse riikliku käepikenduse lammutamise.

Suure ja pika plaanina tundub personaalriigiministeeriumi loomine, millega Eesti 200 tahab ette võtta riigijuhtimise põhimõttelist reformi, aga päris täpselt ei tea veel, kuidas seda teha ja mis see endaga kaasa toob. Kas see on roosa unistus või midagi sisulist, näitab ainult aeg.

Samasooliste kooselu seadustamiseks on kavas muuta abielu mõiste sooneutraalseks. See õnnestuks «ära teha» vaid seotuna valitsuse usaldushääletusega, kus osa saadikuid peab ohverdama südametunnistuse parteilisele lojaalsusele. Eesti ainult võidaks, kui sellest toorest võttest loobutaks tasakaalukama lahenduse kasuks.