Täna on tarbija õiguste päev, nii et palju õnne, tarbijad! Euroopa Kohus on hiljuti teinud ka otsuse, mida võime tarbijatena enestele kingiks lugeda. Kohus nimelt otsustas, et puudusega kauba asendamisel ei piisa vaid asenduskauba ostjale üleandmisest, vaid taastada tuleb ka olukord, milles kaup oli puuduse avastamise hetkel. Kulud peab kandma müüja.
Juhtkiri: müüja peab palkama torumehed
15. märts 2012, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänu sellise kohtulahendi eest kuulub aga ühele südile sakslasele, kes põrandat plaatides avastas, et plaadid muudavad värvi. 1382 euro asemel tuli nüüd vahetamisega kulu kokku 5830 eurot. Enam kui neljakordne hinnavahe oli ilmselt võitlemist väärt.
Kuid hinnast olulisem on küsimuse põhimõttelisus. Me kõik oleme tarbijad, kes kui palju, sõltub juba sissetulekust ja maailmavaatest. Ning kui konkurents on üleolevalt kassaaparaadil lösutava müüja ammu tööturult tõrjunud, siis puudustega kauba korral peab tarbija endiselt olema valmis võitluseks oma õiguste eest. Ikka veel kohtame kaupmehi, kellele tarbija peab tõestama, et ta pole kaamel ja kaubal on tõesti viga küljes. Ning siis, võib-olla, õnnestub ka lõpuks kokkuleppele jõuda.
Eks kaupmehe tõrksuski ole loogiline – vahetamine on ju kulu, tarnijalt tüssata saamine häbi ja nii jääbki üle tarbijat süüdistada. Samal ajal sunnib konkurents hinda all hoidma, mis tähendab valikuid ka tootja ja tarnija otsimisel.
Nagu mujal Euroopas on ka Eestis tarbijal õigus nõuda puudusega kauba parandamist või asendamist. Ent võlaõigusseadus ütleb ka, et seda juhul, kui parandamine või asendamine ei tekita müüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Ebamõistlikkus pole aga kategooria, mida saaks lihtsate vahenditega mõõta. Tarbija ja kaupmehe vaidluses, kui kokkuleppele ei jõuta, tähendab see ikkagi kohtuteed.
Ilmselt on Euroopa Kohtu tõlgendus ka Eestile riigisiseselt siduv, ütleb Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent Margus Kingisepp. Kui katkiste kingade puhul on «sama olukorra taastamine» lihtne, siis näiteks ehitusmaterjalide müüjatele peab see kaasa tooma hoopis suurema tähelepanelikkuse kaupade sisseostmisel. Tootmisdefektiga mõneeurose torujupi müümine võib kaupmehele tähendada hiljem kogu remondimeeskonna palkamist.
Kuid olgu peale, õiguskord algab üksteise õiguste austamisest. Nii nagu kaupmees ei tohi müüa katkiseid torusid, ei tohi ka tarbija kõndida nahktallaga kingades läbi lompide. Euroopa Kohtu lahend sunnib küll kaupmehi hoolsamalt toodete kvaliteedi järele valvama, kuid ka tarbija peab mõistma, et igal asja on oma otstarve.