Andres Herkel ⟩ Kuidas ma munade tähendusest päriselt teadlikuks sain

«Naerva» Päikese püüdis ultraviolett-teleskoobiga kinni NASA eelmise aasta oktoobris. Maale energiat andev vahetu päikesekiirgus on vaba entroopiast, mis termotuumareaktsioonides tekkinult jääb enamjaolt Päikesele. Foto on teinud päikesedünaamikat jälgiv tehiskaaslane SDO, mis saadeti kosmosesse juba 2010. aasta veebruaris. Foto: NASA

Soomeugrilased on munainimesed palju iidsema traditsiooni järgi, kui on komme neid lihavõtteks värvida, meenutab arvamustoimetaja Andres Herkel munadepüha essees.

Lihavõttejänes tuli üle kolhoosi põllu ja tõi mulle asju. Mis seos on kinke tooval jänesel kirjuks värvitud kanamunadega, seda ma küll ei mõistnud. Nagu ka seda, kui räägiti, et kolhoosi põld oli ennevanasti meie põld. Et aeg pöördub ja kunagi tuleb omandireformi seadus, ei osanud vanemadki inimesed aimata. Tolles lihavõtteolevikus polnud ajalugu ja pärimus minu jaoks veel sugugi eristunud ega mõistetavad.

Maailma ilmestas põllu suur avarus ja jänese teerada. Alles hiljem hakkasin taipama, et munadepüha tähistab Õnnistegija ristisurma ja õnnelikku ülestõusmist paar päeva hiljem. Millegipärast ei mõelnud ma selle loo juures kuigi palju Õnnistegijale – temaga oli ju lõpuks kõik hästi –, vaid hoopis lontrustele, kes ta risti peale surema naelutasid. Mõrtsukad ja piinajad! Mõtlesin mitte üksi Juudale ja Pontius Pilatusele, vaid nendele, kes päriselt naelu läbi elava ihu tagusid.