Keegi ei pööranud ehk tähelepanu sellele, et Venemaa-Ukraina sõja algusest saati, mida Venemaal on endiselt keelatud sõjaks nimetada, pole tegelikult toimunud mitte üks ega kaks, vaid kolm sõda järjest. Teiste sõnadega, Venemaa sõjaliste operatsioonide eesmärgid ja ülesanded on juba pea aasta jooksul läbi teinud nii radikaalseid muutusi, et nende järjepidevusest pole mõtet rääkidagi.
Ukrainat, mis oleks asustatud vene põliselanikega, pole tõesti kunagi olnud. Tema põgenemist Venemaa juurest seletati sellega, et ta oli ja on teistsugune. Kui lühidalt iseloomustada tema teistsugusust, siis temas on teatav püsikindel hedonism, päikeseline rõõmsameelsus, mis on seotud tema kliima ja Musta merega, aga ka ideega eraomandist ja tähendusrikkast isiklikust tööst. Vene mentaliteet on, vastupidi, mingil määral nakatatud Euroopa-vastasest ükskõiksusest, mille puhul kõik lõdveneb sotsiaalse tähenduse hävimiseni.
/nginx/o/2022/05/10/14542550t1h7034.jpg)