Statistilise metsainventuuri andmed ja nende usaldusväärsus (alusandmete salajasus) on tekitanud ühiskonnas poleemikat mitu aastat. Metsakorraldajate ja Tartu Ülikooli teadlaste ühises uuringus jõutakse järeldusele, et metsa on sada miljonit tihumeetrit vähem, kui ametlikult väidetakse, ning metsade liigiline koosseis on liikunud palgimetsast energiavõsaks. Milliseid järeldusi teha sellest riikliku metsastatistika kohta ja milliseid muudatusi vajab Eesti metsapoliitika?