Ühispöördumine ⟩ Eesti meedia tugevus on selle mitmekesisus

Eesti ajalehed. Foto: Madis Veltman

Eesti suurte meediagruppide juhid kutsuvad uut valitsust üles vaatama siinset meediaruumi kui tervikut – et see teeniks Eesti kestmise ja avatud demokraatia huve sõltumata sellest, kes parasjagu riigitüüri juures on või kui palju on meil turu ringijagamiseks riigil rahakotis raha.

Eesti Meediaettevõtete Liidu enam kui poolesaja liikme nimel

Iseseisvuse taastanud Eesti edu nurgakivi on kriitiline ja sõltumatu ajakirjandus. Maailma ajakirjandusvabaduse indeks, mida annab välja 1985. aastal asutatud rahvusvaheline mittetulundusühing Piirideta Ajakirjanikud, tõstis Eesti 2022. aastal rekordiliselt kõrgele, 4. kohale. Meist eespool asuvad vaid kõige vabamad riigid.

See on Eesti tingimustes lausa uskumatu tulemus. Ajakirjanduslik mitmekesisus on meile suhteliselt odavalt kätte tulnud, kui arvestada, et Eesti meediaettevõtete reklaamitulud on samal tasemel kui 15 aastat tagasi. Meediaettevõtted on nendes oludes teinud üliinimlikke pingutusi ja on heas mõttes maailma esirinnas oma lugejatega koos digiajastusse sammumisega. Digitellimuste kiire kasv ilmestab seda hästi.

Rahvuslik ringhääling on Eestis samuti tegus. Kui kasvab riigieelarveline eraldis, ostab ERR sisse rahvusvahelist teleprogrammi, spordi-, kultuuri- ja meelelahutusformaate; arendab uusi portaale, kasvatab personali ja tõstab palku. ERR tegutseb täpselt nii avaralt kui selle nõukogu ning riigikogu (läbi eelarve ja ringhäälinguseaduse) lubavad. ERR ei pea otseselt muretsema ei lugejate-vaatajate eelistuste, tööjõuturu ega palgatingimuste pärast, selle tegevust ei piira sotsiaalmajanduslik tegelikkus, vaid ainult riigikogu heldus.

Meediaettevõtted on nendes oludes teinud üliinimlikke pingutusi ja on heas mõttes maailma esirinnas.

ERRi nõukogu pole viimase kümnendi jooksul kunagi pannud kätt ette ühelegi ERRi laienemisprojektile või uuele initsiatiivile, sest nad pole pidanud enda ülesandeks valvata Eesti meediaruumi kui terviku huvide pärast, vaid on ühemõtteliselt toetanud ERRi kui organisatsiooni kasvusoove.

Ent nii nagu ka mitme teise riigile kuuluva äriühingu juures on just viimastel aastatel teemaks tõusnud – on ilmnenud, et riigi rahaga doteeritud agressiivne laienemine saab tulla ainult vaba turu arvelt. Iga regionaalne korrespondent on ajakirjanik, kes ei tööta kohaliku meedia heaks (erinevalt brittide BBCst, kus kohaliku elu toetamiseks palgatakse kohaliku meedia esindajaid kohalikke uudiseid üleriigilisesse meediasse tegema); iga subsiidiumitega imporditud telesaateprogrammiga võidetud televaataja tähendab reklaamiraha kaotust eratelevisiooni jaoks. Iga uus ERR online-meelelahutus-, uudis- või spordiportaal, mis edastab kõike ja kõigile tasuta, tähendab ühtlasi seda, et erameedia peab sama lugeja tähelepanu pärast raha eest pingutades alustama 30 meetrit kaugemalt finišijoonest kui ERRi sprinter.

Soovime, et uut valitsuskoalitsiooni loovad poliitikud, kes lugesid ERRi portaalist kultuuriministeeriumi ametniku Andres Jõesaare üleskutset siduda ERRi eelarve protsendiga SKPst, suudavad näha siiski suurt pilti ja jagavad meie arusaama, et vaba ja toimiv ajakirjandus on tervik, mis peab andma oma efekti sõltumata sellest, kes ja kui helde parasjagu valitsuses on.

ERR on muidugi vajalik. Kindlasti mõtlevad poliitikudki kriiside peale, kus ERRi roll on sellesama praeguse ressursi tõttu olnud oluline. Aga see ei peaks tähendama vaba voli riigimeedia laiendamiseks sinna, kus on juba olemas turg – see tähendab kvaliteetsed uudised, meelelahutus, tootjad ja vaatajad-kuulajad-lugejad. Kui maksumaksja rahakoti toel finantseeritakse ERRi arendusprojekte (meelalahutusportaalid, tasuta online uudised ja palju muud), siis piiratakse sellega konkurentsi ja suretatakse vaba ajakirjandust, mitte ei toetata seda. Selle mõistmine vajab natuke kontraintuitiivset mõtlemist, aga see on meile ühiselt jõukohane – sest auditoorium, tähelepanu, mille pärast ajakirjanduse toimemudelid võistlevad, on piiratud Eesti elanikkonnaga kitsamalt ja eestikeelse (ja natuke ka venekeelse) kultuuriruumiga laiemalt.

Kutsume uut valitsust üles vaatama siinset meediaruumi kui tervikut – et see teeniks Eesti kestmise ja avatud demokraatia huve.

Niisiis – Eestis kohapeal toodetud kultuuriprogramm, mida on peaaegu võimatu turu väiksuse tõttu toota kuluefektiivselt – ERRil on siin väga suur roll. Aga online-uudised, sisseostetud meelelahutus, erinevad veebiportaalid, mida kõike toodetakse dotatsiooniga ning turule paisatakse tasuta, riivab otseselt konkurentsi ja uuristab Eesti ajakirjanduslikku mitmekesisust süstemaatiliselt.

Kutsume uut valitsust üles vaatama siinset meediaruumi kui tervikut – et see teeniks Eesti kestmise ja avatud demokraatia huve sõltumata sellest, kes parasjagu riigitüüri juures on või kui palju on meil turu ringijagamiseks riigil rahakotis raha. Ning olemasolevat ERRi ressurssi võiks riigimeedia kasutada rohkem selleks, et toetada kohapealset ajakirjandust Eesti valdades ja maakonnakeskustes ning teha ulatuslikumat koostööd kõikide teiste osapooltega sisu jagamisel – vot siis oleks ERRil Eesti ajakirjandust tõeliselt võimestav roll!