Aune Valk ⟩ Kõrghariduse andmise kõrval on vaja toetada ka kõrghariduse omandamist

Tartu Ülikooli tekkel. Pilt on illustratiivne. Foto: Tartu Ülikool

Magistriõppe tudengite arv langeb kolinal, sest kui riik kõrghariduse andmist veel vähegi toetab, siis selle omandamist peaaegu mitte, mistõttu ei ole üliõpilastel võimalik õppida ilma tööl käimata, aga nõnda jaks ühel päeval raugeb, kirjutab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.  

Heido Vitsur rõhutab artiklis «Mis lahutab Eestit rikastest riikidest?» (PM, 7.03.2023), et viimane aeg on tõsiselt mõtlema hakata, mis meile tulevikus kasu toob. Ta räägib eeskujuriikide najal arengusse investeerimisest ja selleks vajaduse korral laenamisest, talentide värbamisest ja õpetajakoolitusest. Olen temaga ühel meelel, et tänased investeeringud ei ole järgnevate põlvkondade arvel elamine, vaid nende heaks pingutamine.

Viimaseid päevi kestvatel koalitsioonikõnelustel on teadaolevalt lootust, et jõutakse kokkuleppele kõrghariduse rahastamise vahepealsest august väljatoomises. See tähendab, et järgmisel kolmel aastal kasvab kõrghariduse andmiseks mõeldud tegevustoetus igal aastal 15 protsenti. Kuid kui räägime järgnevate põlvkondade heaks pingutamisest, on see vaid pool rehkendusest.