Oliver Loode ⟩ Soome NATOs kui võimalus hoogustada ka hõimuliikumist

Soome ja NATO lipp Ukrainas 1. mail 2022. Foto: Vitalii Vodolazskyi/Shutterstock

Pärast Türgi parlamendi 30. märtsi ühehäälset otsust ratifitseerida Soome NATOga liitumise taotlus on Soome samahästi kui NATO liige ja Eesti ametlik sõjaline liitlane. Kuid kas Soome NATO-liikmesusel on Eesti jaoks laiemaid tagajärgi kui vaid kaitse- ja julgeolekualal, küsib Oliver Loode.

Usun, et on küll, kuigi need ei ilmne üleöö. NATOga liitumise üheks pikemaajalisemaks mõjuks Soomes võib saada järkjärguline vabanemine soometumise taagast, seda nii Soome välispoliitikas kui ka paljude soomlaste teadvuses. See aga peaks hoogustama Eesti-Soome suhteid: kahe riigi senisest sarnasem (kuigi kindlasti mitte identne) hoiak ja käitumine idanaabri suhtes avardab Eesti ja Soome ühist väärtusruumi ning teeb ühise keele leidmise veelgi lihtsamaks eri valdkondades.

Üheks võitjaks Soome liitumisest NATOga võiks saada Eesti-Soome koostöö kultuuri, hariduse ja teaduse alal, sest suurem ühine väärtusruum loob soodsama pinnase mistahes vaimseks ühistegevuseks. Loodan, et see puudutab ka hõimuliikumist, mis Ukraina sõja tõttu on sügavas kriisis (otsesed kultuurikontaktid Eesti ja Venemaa vahel on külmutatud, senised institutsioonid nagu soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee KKFUN ei toimi) ning vajab hädasti uut hingamist ja värskeid ideid.