Juhtkiri ⟩ NATO loob tingimused Eesti ja Soome kaitsesünergiaks

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• NATO peaülesanne on jätkuvalt seista vastu Venemaa sõjalisele ohule.
• Soome liitumine kasvatab NATO piiri pikkuse Venemaaga kilomeetritelt kahekordseks.
• Balti riikide jaoks muudab Soome liitumine oluliselt meie strateegilist positsiooni.

Alates tänasest, 4. aprillist, on Soome NATO täieõiguslik liige. Ükski sündmus pole Eesti pikaajalist julgeolekut samavõrd tugevdanud pärast seda, kui me ise 19 aastat tagasi NATOsse astusime.

Soomest saab alliansi 31. liige täpselt samal päeval, kui NATO 1949. aastal asutati. Põhjused, mis rohkem kui 74 aastat tagasi ajendasid looma NATOt, on täna sama tungivad kui mitte tungivamad kui toona. Ja kui Nõukogude impeeriumi lagunemise järel võis NATO-l olla hetki, kus liit otsis uut identiteeti, siis praegu ei ole kahtlust, et ta peaülesanne, nagu varemgi, on seista vastu Venemaa sõjalisele ohule.

Soome liitumine kasvatab NATO piiri pikkuse Venemaaga kilomeetritelt kahekordseks. Kuigi Soome on ajaloolise kogemuse tõttu oma kaitse üles ehitanud nii, et olla igal hetkel valmis oma riiki rünnaku eest iseseisvalt ja üksinda kaitsma, eeldab liitumine psühholoogilist ja sisulist kohanemist niihästi Soomes kui ka Eestis.

Soome jaoks tähendab see eeskätt kohanemist koostööks liitlastega. Kuigi NATOsse astumine on Soome jaoks olnud vaid hüpoteetiline võimalus kuni Ukraina sõja alguseni, on riik hakanud viimase kümne aasta jooksul oluliselt tihemini rahvusvahelistest õppustest osa võtma ja rahvusvahelist abi osutama. Seega on Soome sisuline koostöö NATOga juba alanud ja liikmelisuse vormiline kinnitamine vaid üks etapp sel teel.

Eesti ja teiste Balti riikide jaoks muudab Soome liitumine oluliselt meie strateegilist positsiooni: kui varem olime Suvał​ki nabanööriga NATO külge liidetud poolsaarekujuline raskesti kaitstav territoorium, siis Soome liitumine loob eelduse Balti riikide strateegilise sügavuse kasvamiseks.

Ennastsalgav kaitsealane koostöö ajaloo otsustavatel hetkedel on eestlaste ja soomlaste vahel olnud tugev, nüüd tuleb see NATO liitlasraamistikus viia sisult ja vormilt uuele tasemele.

Selle realiseerumine nõuab aga Soome ja Eesti vahelist kaitsealast sünergiat, mis siiani on olnud suhteliselt tagasihoidlik. Sõjalisel tasandil on räägitud koostööst rannikukaitse ülesehitamisel. Kuid värske pilguga tuleks vaadata ka Tallinna-Helsingi tunneli rajamisele, mille seni vaid majanduslikule otstarbele lisandub kaalukas militaarne potentsiaal. Nii need kui ka teised kaitsealast sünergiat loovad sammud vajavad eeskätt ühist poliitilisi tahet mõlemal pool Soome lahte.

Aeg sellise sünergia tekkeks on praegu igati soodne – esiteks muidugi sunnib selleks Venemaa sõda Ukrainas, mille puhkemise järel suutis Soome lühikese ajaga kujundada NATOsse astumisele erakondadeülese konsensuse. Teiseks on Soome valijad andnud oma toetuse Koonderakonnale, mida on iseloomustanud sümpaatia Soome NATOsse astumisele juba Alexander Stubbi välis- ja peaministriajast eelmisel kümnendil.

Et riigikogu valimised on Eestis andnud väga tugeva mandaadi Reformierakonnale, võib loota, et nii Eesti kui ka Soome uuel valitsusel ei ole raske leida ühist keelt kaitsealase koostöö tihendamiseks.

Vennasrahvaste abi teineteisele ajaloo otsustavatel hetkedel on näidanud, et valmisolek ennastsalgavaks kaitsealaseks koostööks on eestlaste ja soomlaste vahel tugev, nüüd tuleb see valmisolek NATO liitlasraamistikus viia sisult ja vormilt uuele tasemele.