Bioloog Tõnu Ploompuu kirjutab, et lume sulamisel auruv tänavasool ähvardab puude oksi.
Lugeja kiri: saabumas on kevad – linnapuudele raskeim aeg
Puudel ja põõsastel, mis kasvavad tänavate ja maanteede läheduses, on saabumas aasta üks raskeim aeg – kevadise soolase tänavalume sulamine.
Kui lumi sulab pikema aja jooksul päiksepaisteliste ilmadega, võib tänavatelt ülespihustatav pori katta oksad ja okkad märgatava kihiga. Päikese käes vesi aurub ja nii jääb koos mudatolmuga taimede peale ka veidike lumetõrjesoola.
Sool on aga taimedele tappev, sellest kirmest piisab talvest nõrgenenud ja kevadel sageli veepuudusesse jäävate taimeosade tapmiseks. Tänavate ääres surevad soolaporitolmu kattega lehtpuude pungad ja peenemad oksad, okaspuudel aga okkad. Peenikeste okstega puud ja põõsad ning oksapuud on enamasti kõige tundlikumad, vastupidavamad on enamasti jämedamate okstega puud ja põõsad. Kõige vastupidavamate hulka kuuluvad hobukastan ja steppidest pärit suur läätspuu.
Autorattad hakkavad ohtlikul hulgal poritolmu õhku pihustama kiirusel üle 40 kilomeetri tunnis rohkem kui 1500-autose ööpäevase liikluskoormuse korral. Soolapori mõju võib ulatuda suuremate teede ääres kuni 10 meetri kõrgusele ja 25 meetri kaugusele. 2003. aasta kevade ja paari järgneva jooksul hukkus nii Tammsaare tee pikenduse äärde istutatud pärnaalle.
Tänavalume sulamine ohustab puid päiksepaisteliste ilmadega. Viimastel eelnenud aastatel on lumi sulanud tänavate äärest soojade kevadvihmadega. Nii on vihm kohe maha pesnud okstele sadeneva lumesulamisvee pritsmed ja varakevadisi soolakahjustusi pole peaaegu olnud.
Sel talvel on Tallinnas tänavalume äravedu olnud vähevõitu ja suurem osa tänavasoola on lume sulades ähvardamas puude oksi. Lähemate päevade ilmaennustus lubab päikest, aga vahepeal ka vihma ja lörtsi. Kas aga sajupilved jõuavad õigeaegselt piisaval hulgal linna kohale?