KOMMENTAAR ⟩ Otsime riigikaitse tugevdamisel kompromissi kohalikega

Jussi nõmm. Praeguse loodusakaitseala kaitsekorralduskava järgi tohib Soodla ja Valgejõe vahelisel maastikul liikuda vaid jalgsi või jalgrattaga. Sõidukeid lubatakse sinna erandjuhtudel, näiteks päästetöödeks. Foto: Jarek Jõepera

Nagu ilma piisava treeninguta ei jõuaks ükski sportlane tulemusteni, ei saaks ka meie kaitsevägi pakkuda ilma väljaõppeks sobilike tingimusteta, sh harjutusväljadeta, parimat võimalikku sõjalist riigikaitset, kirjutab kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht Kadri Auväärt kommentaaris 31. märtsi Postimehes ilmunud artiklile «Soodla harjutusväli võib võtta Kõrvemaa matkarajad».

Eesti kaitsevõime oluline lüli on sobilikud harjutusväljad. Olemasolevad harjutusväljad on pea täielikult hõivatud. Samas on Eesti kaitsevägi viimaste aastatega saanud juurde uut relvastust, me suurendame maakaitset kaks korda ja korraldame rohkem õppusi.

Nagu ilma piisava treeninguta ei jõuaks ükski sportlane tulemusteni, ei saaks ka meie kaitsevägi pakkuda ilma väljaõppeks sobilike tingimusteta, sh harjutusväljadeta, parimat võimalikku sõjalist riigikaitset. Arvestades Venemaa jätkuvat agressiooni Ukrainas, peab Eesti sõjaline riigikaitse olema maailmatasemel.

Soodla harjutuvälja väljaarendamine annab meie kaitseväele täiendava võimalused, täpsemalt selleks, et 1) viia läbi mehhaniseeritud pataljoni väljaõpet, sh harjutada koostööd liitlasüksustega, 2) teha väiksemaid laskeharjutusi, mis ei mahu ära keskpolügoonile, 3) teha suurtükilaskmisi veidi ida pool keskpolügoonil asuvatele sihtmärgialadele.

Soodla harjutusvälja ei laiendata, see on juba olemas. Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse otsusega juba 2015. aastal ja on taktikalisteks harjutusteks kasutusel ka praegu. Mullu algatati riigi eriplaneering, et harjutusvälja saaks välja arendada selliseks, nagu see asutades mõeldud on. Riigi eriplaneeringu peamine eesmärk on panna paika harjutusvälja taristu ja teed ning täpsustada harjutusvälja piiri kulgemine.

Planeeringuala on veidi suurem (7390 hektarit) kui tänane harjutusväli (5865 hektarit). See on vajalik selleks, et kavandada ühes harjutusväljaga ka Soodla harjutusvälja keskpolügooniga ühendavad teed, mis on harjutusväljade eesmärgipärase kasutamise lahutamatuks osaks.

Mida vähem on liikumiseks alternatiive, seda suurem saab olema koormus ühel teel – kolme tee puhul on koormus ühtlasem.

Ühendusteed on vajalikud selleks, et vähendada liikluskoormust riigiteedel – kaitseväe kolonnid peaksid muidu eeskätt Piibe maantee kaudu kahe polügooni vahel liikuma ja häiriksid Tapa ja Aegviidu kandis tavaliiklust. Samuti on need teed vajalikud selleks, et suurõppuste ajal oleks võimalik luua erinevaid stsenaariumeid ja ülesandeid mitmel viisil lahendada. Mida vähem on liikumiseks alternatiive, seda suurem saab olema koormus ühel teel – kolme tee puhul on koormus ühtlasem. Ühendusteed on juba täna olemas, kuid neid on vaja laiendada ja tugevdada selleks, et need oleks sobilikud kaitseväe masinatega kahesuunaliseks liikumiseks ja samal ajal saaksid neid ka tavaliiklejad kasutada.

Üks neist planeeritavatest teedest kulgeb üle Jussi nõmme, aga seda läheb vaja harva. Ka see on oluline liikumiseks just suurõppuste ajal. Tee pole täna avalikuks liiklemiseks. Kui seda on vaja õppustel kasutada, siis küsitakse selleks Keskkonnaametilt luba. Arvestades tee vähest kasutuskoormust, ei ole selle laiendamine ja olulises osas tugevdamine tõenäoliselt vajalik.

Koridorid on kaartidel küllaltki jämeda joonega – umbes 200 meetrit laiad –, kuid see ei tähenda mitte tee laiust, vaid tegemist on alaga, milles sees otsitakse teele sobivaimat kohta ja püütakse arvestada maksimaalselt kaitsealuste liikide ja kaitset vajavate elupaikadega. Kaitseväe masinatega kahes suunas liikumiseks peab tee olema umbes 7 meetri laiune. Ohutuse ja nähtavuse tagamiseks on vajalik puhastada tee ääred umbes 4 meetri laiuselt võsast

Lisaks tehakse ära mõjuanalüüs nn laiendatud ohuala kasutuselevõtuks Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vahelisel alal. Nn laiendatud ohuala on harjutusväljast välja jääv ala, mis on vajalik sulgeda avalikuks juurdepääsuks, kui relvade ja laskemoona kasutamisega kaasnevad ohualad ulatuvad sellele alale. Nn laiendatud ohualal ei liiguta väljaspool teid, sellele alale ei sihita, sellelt ei tulistata. See on vajalik üksnes selleks, et näiteks piirkonnas matkajate või marjuliste täiendav ohutus oleks tagatud ja seda eriti suurõppuste ajal.

Laiendatud ohualad ei ole midagi uut – keskpolügoonil on need olnud kasutusel juba aastaid ja puudutavad juba täna Jussi järvestikku ning Paukjärve äärset piirkonda ning seal matkamist. Laiendatud ohualasid kasutatakse vähem kui harjutusvälju. Kui Soodla harjutusvälja on plaanitud kasutada umbes 300 korda aastas, siis laiendatud ohualade lubatud kasutusarv aastas on 90 päeva. Väljaõppeks on välistatud teatud perioodid, näiteks jõulud või suvel. Tegelik kasutuskoormus jääb tõenäoliselt isegi oluliselt väiksemaks, nt keskpolügooni laiendatud ohualasid kasutati eelmisel aastal umbes 20 korral, seejuures kohati vaid osaliselt.

Populaarsed sihtkohad nagu Aegviidu ja Kõrvemaa spordikeskus, rääkimata kaugemad paigad nagu Jäneda või Paunküla ei asu harjutusvälja planeeringualas.

Kindlasti ei saa nõustuda väitega, et mõjutatud on rohkem kui 200 000 külastajat. See statistika kehtib laiendatud ohualast kümnetes kordades suurema Aegviidu-Kõrvemaa puhkeala kohta, mis ulatub Peterburi maanteest põhjas Tallinna-Tartu maantee ääres. Populaarsed sihtkohad nagu Aegviidu ja Kõrvemaa spordikeskus, rääkimata kaugemad paigad nagu Jäneda või Paunküla ei asu harjutusvälja planeeringualas.

Palju on räägitud kaasamisest. On oluline mõista, et oleme alles riigi eriplaneeringu algusfaasis. Tänaseks on toimunud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi (dokument milles kaardistatakse hindamist vajavad teemad ja täiendavate uuringute vajadus) ja ühes sellega planeeringu detailse lahenduse eskiisi (nt harjutusvälja võimalik piiri ja laskealade asukoht, ühendusteed) avalik väljapanek. Kuu aega said kõik esitada küsimusi ning neid on arutatud Kehras ja Kuusalus toimunud avalikul arutelul. Samuti kutsus Kuusalu vallavalitsus kaitseministeeriumi ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse esindajad avalikule volikogu istungile, mille osavõtt oli rahvarohke. Aprillis avaldame oma vastused kirjalikult.

Oleme saanud palju küsimusi ja ettepanekuid, mille seas ka üksjagu kaalumisväärset. Näiteks analüüsime edasi võimalusi Soodla veehoidla lõunakalda osaliseks vabastamiseks. Samuti täpsustame Soodla kahe laskevälja ühendustee realistlikkust üle veehoidla tammi.

Otsime lahendusi selleks, et lõunapoolne ühendustee Soodla harjutusvälja ja keskpolügooni vahel saaks olla avatud kasutamiseks terves ulatuses ka siis, kui laiendatud ohualade kasutuselevõtu tõttu on vaja põhjapoolne ja lõunapoolne ühendustee ajutiselt ohutuse eesmärgil sulgeda. Samuti uurime põhjalikumalt võimalusi turismisektorile avalduvate mõjude leevendamiseks. Ettepanekutest lähtuvalt oleme lisanud täiendavad elustiku (metsis, teder, kotkad) inventuurid mõjud hindamise programmi. Mõjude hindamisel arvestatakse keskpolügooni ja muude asjakohaste kumuleeruvate ja koosmõjudega.

Võtame kaasamiseks ja uuringuteks aega. Terve rida kaasamisetappe seisab alles ees. Esmalt asume KSH programmi ja eskiisi täiendama. Järgneva planeeringu põhilahenduse koostamise etapis plaanime kohtumisi väiksemate fookusgruppidega. Planeeringu põhilahenduse loodame valmis saada 2023. aasta lõpus. Mõju hindamise aruanne ja planeering esitatakse avalikustamiseks kõige varem 2024. aasta keskpaigas. Planeeringu kehtestamist Vabariigi Valitsuse otsusega on oodata kõige varem 2024. aasta lõpus.

Riigi eriplaneeringu koostamisel on vajalik tagada riigikaitselased eesmärkide ellu viimine. Keskkonnale ja inimesele avalduvate mõjudega arvestatakse seejuures nii palju kui võimalik. Harjutusvälja mõjud on seotud eeskätt õppuste intensiivistumisest ja uute relvade kasutamisest tulevate müra ja vibratsiooni mõjudega. Mõjude selgitamiseks viiakse keskkonnamõju strateegilise hindamise osana läbi müra modelleerimine, mille käigus hinnatakse ka võimalike müra leevendavate meetmete efektiivsust.

Meie eesmärk on leida lahendusi, mis aitaks ellu viia sõjalist väljaõpet, aga oleks vastuvõetavad ka kohalikele elanikele.

Harjutusväljade häiringu kompenseerimiseks on kaitseministeeriumi valitsemisala alates 2019. aastast maksnud talumistasu omavalitsustele, kus harjutusväljad asuvad. Praegu on väljatöötamisel määrus, millega muudetakse senine harjutuväljade nn talumistasu püsivaks ja täpsustakse hüvitise maksmise põhimõtteid.

Soodla harjutusvälja väljaehitamiseks – nii nagu ka Nursipalus - on selge riigikaitseline vajadus. Vajadustele vastavad harjutusväljad on Eesti kaitsevõime suurendamiseks kriitiliselt olulised. Teisalt toob harjutusväli kohalikele elanikele kaasa mõjusid, mida vältida ei ole võimalik. Meie eesmärk on leida lahendusi, mis aitaks ellu viia sõjalist väljaõpet, aga oleks vastuvõetavad ka kohalikele elanikele. Oleme kohalikele inimestele koostöö ja riigikaitsesse panustamise eest väga tänulikud.