ANALÜÜS ⟩ Eesti probleem Ukraina abistamisel – liiga edukas, liiga mõjukas, liiga ülbe

Eesti tarnis relvastust Ukrainale juba siis, kui maailm lasi veel ennast uinutada Putini ja Lavrovi valedest, et Moskoovia ei kavatse Ukrainat rünnata. Olulise osa moodustasid Javelin tankitõrjerelvad, mis aitasid lüüa tagasi rünnaku Kiievile. Foto: Pavlo_bagmut/Ukrinform via ZUMA Press Wire Foto: Pavlo_bagmut

Eesti alustas Ukraina toetamist juba enne Venemaa täimahulist sõjalist sissetungi 2022. aasta veebruaris. Tallinnal oli olnud Venemaa suhtes õigus ning see on pinnuks silmas nii Moskvas, kui ka kahjuks mõnede liitaste hulgas, kirjutab julgeolekuekspert Erkki Koort.

Kui Eesti asus andma Ukrainale sõjalist surmavat abi, olid paljud sellest häiritud nii Eestis, kui ka Euroopas. Olukord oli plahvatusohtlik, sest 120000 Venemaa sõdurit Ukraina piiride taga ootasid sissetungi algust. Eestiski kerkis korduvalt küsimus, et äkki me vajame Javeline ja haubitsaid ise, sest Venemaa ettearvamatus polnud ju meile mingiks uudiseks.

Ärge jääge kinni mingisse Strela ja Stingeri duelli. Ehk tahetaksegi, et me sinna keskendume ja ei märkaks seeläbi muud olulist.