AK FOOKUS ⟩ Peaprokurör Andres Parmas: võib olla kindel, et Venemaa kõrgete ametikandjate suhtes tuleb vahistamismäärusi veel

Riigi peaprokurör Andres Parmas. Foto: Margus Ansu

Genotsiidikuriteo koosseis vajab Venemaa peetava sõja taustal kindlasti ajakohastamist, tõdeb riigi peaprokurör Andres Parmas, kuid agressioonikuriteole, milleks saab pidada sõja vallapäästmist ja selle pidamist Ukrainas, võib järgneda isiklik kriminaalvastutus, nagu näitab ka teise ilmasõja järgne Nürnbergi tribunal.

Venemaalt on küllaga tulnud jutte, et Ukraina tuleb hävitada ja Ukrainat pole olemaski. Kas need ütlemised ei viita genotsiidsele mõtlemisele?

Võiksid sinnapoole viidata küll. Genotsiid kuriteona nõuab seda, et kõigepealt on kuri eesmärk ära hävitada üks kaitstud gruppidest. Neid on neli: etniline, religioosne, rassiline ja riikkondlik grupp, inglise keeles national. Ukraina puhul ei tuleks kõne alla nende kui etnose füüsiline või bioloogiline hävitamine, sest sellist eesmärki pole keegi defineerinud; lihtsalt eitatakse, et ukrainlased on üldse olemas, öeldakse, et nad on kõik imelikult rääkivad venelased. Aga neid on tahetud tasalülitada riigirahvana.

Kuid sellest üksi ei piisa. Eesmärk peab olema täide viidud ühel moel viiest: inimesed ära tappa, neile raskeid kannatusi põhjustada – näiteks raske seksuaalvägivald, mille tõttu inimesed ei oleks enam võimelised paljunema –, seada nad niisugustesse elutingimustesse, mis põhjustab üksuse täieliku või osalise hävimise, sugude lahutamine ja laste eemaldamine grupist. Muud teod ei tule kõne alla. Näiteks kui räägitakse, et hävitame ukrainlased riigirahvana ära selliselt, et ei lase neil rääkida oma keeles, tasalülitame nende poliitilised institutsioonid, okupeerimine nad ja hakkame neid assimileerima, siis need asjad ei ole täna kaetud genotsiidikuriteo koosseisuga.

Kui palju riike peaks ÜRO peaassambleel eritribunali loomist toetama, et sellest asja saaks?

Praeguse seisuga on selles n-ö koalitsioonis 29 riiki. Eks see on veidi vaieldav, palju neid on tegelikult, sest võib-olla osad riigid, kes seda mängu kaasa mängivad, ei tee seda väga siira näoga.

Igal juhul oleks vaja üle poole ÜRO liikmesriikidest, et üldse oleks millestki rääkida. Pikk tee on minna. Paljusid riike on veel vaja veenda, et see on tõsine üleilmse tähtsusega küsimus, mitte ainult meie regiooni keskne teema.

Seega on eritribunali mõte eeskätt selles, et tuua Putin, välisminister Sergei Lavrov ja peaminister Mihhail Mišustin kohtu ette.

Jah. Agressioonikuritegu on spetsiifiline kuritegu, mille eest ei vastuta sõdurid, kes seda sõda peavad, ei vastuta ka ohvitserid, kes sõdureid sõdima juhatavad või sunnivad. See on riigi nimel otsuseid langetavate ja tippjuhtkonna otsuseid vahetult mõjutavate inimeste kuritegu.