Tõnu Tannberg ⟩ Kuidas Loomingust ei saanud Viisnurka

Ajakiri Viisnurk Foto: Rahvusraamatukogu/Digar

Sada aastat tagasi aprillis ilmus ajakirja Looming esimene number. Avaldame sel puhul akadeemiku ja Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professori Tõnu Tannbergi loo sellest, kuidas ajakiri Looming taheti Nõukogude ajal nimetada ümber Viisnurgaks.

Ajakirja Looming nimi on püsinud muutumatuna väljaande asutamisest tänaseni. Aga oleks võinud minna ka teisiti. See võimalus kerkis päevakorrale 1950. aastal, mil sovetirežiimi ideoloogiline klaperjaht kirjanduselus jõudis haripunkti.

Tollaste olude hea tundja Ralf Parve teadmisel nõudis ajakirja nime muutmist Aleksander Kelberg. Ta oli ambitsioonikas ja värvika elusaatusega karjerist, kellest 1950. aasta kurikuulsa märtsipleenumi järel sai kompartei ideoloogisekretär ning üks peamisi nn kodanlike natsionalistide (st eestiaegse intelligentsi) vaenajaid. Temale usaldaski Eesti NSV etteotsa tõusnud Johannes Käbin kõige mustema töö. Kelbergi roll vaimuelu suukorvistamisel oli kindlasti olulisem kui Max Laossonil vmt Stalini aja «ideoloogiarinde» käratsejal.