JUHTKIRI ⟩ Mõtleme enne, kui tehisaru inimkonna orjastab

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Postimees

• Tehisaru võib viia düstoopiani.
• Valgekraedel on põhjus oma töökohtade pärast muretseda.
• Meie ühiskond võib tehisaru tõttu põhjalikult muutuda.

Idufirma OpenAI on valmis saanud uusima põlvkonna kõige keerulisema keelemudeli GPT-4, mis on tehnoloogiaringkondades esile kutsunud päris suure võbeluse. Hulk maailma tippeksperte tuli kolmapäeval lagedale üleskutsega peatada võimsate tehisintellektide (AI) arendamine seniks, kuni suudetakse tagada, et need on ohutud.

Tekib küsimus, kas paljude seniste tehnoloogiatuusade kiire liitumine üleskutsega ei kõnele hoopis paanikast harjumuspärasusi lõhkuva suure muutuse ees või siis hirmust, et ollakse oma arendustega OpenAIst lootusetult maha jäänud. Ja mis on täpsemalt ohud, mis inimkonnale tekivad?

Näiteks edasiminek masintõlke alal ning isejuhtivate autode turvaliseks arendamiseks on ju oodatud. Konkreetselt Chat-GPT-laadse tehisaru puhul võib karta vast seda, et üliõpilased hakkavad tulevikus õppejõude haneks tõmbama, pakkudes neile oma töö pähe masina koostatud essee. Kuid see pole suur oht, kuni jutt on pigem keskpärasel tasemel kompilatsioonist, mitte anderikka inimese asendamisest.

Ka tehnoloogiatuusade pöördumisele alla kirjutanud Jaan Tallinn ütleb, et esialgu on ohjad ikkagi inimese käes. Kuid Tallinn on varem öelnud ka seda, et kui tehisintellekt hakkab inimest ületama, siis jõuame nn tehnoloogilisse singulaarsusesse, kus inimene seda mängu enam ei juhi.

Siit edasi võiks juba välja mõelda mitmesuguseid düstoopiaid, kus teadmata suunas arenev tehisaru hakkab inimeste eest otsuseid langetama, dikteerides ka juba uusi arenguid. Sellist ohtu arvestades, kui see  tõesti silmapiiril on, võib üleskutse panna tehisintellekti arendused pausile olla täiesti mõistlik.

Tehnoloogiainimeste hoiatusel on oluline sisu. Vähemalt vajavad ühiskonnad selget arutelu tehisaruga seotud karide üle.

Eelmisel nädalal tuli Goldman Sachs välja majandusteadlaste uuringuga, mille järgi võivad sellised platvormid nagu Chat GPT aidata kaasa kuni 300 miljoni täistöökoha automatiseerimisele üle maailma, mis viib umbes seitsmeprotsendilise majanduskasvuni. Kõlab nagu magus unistus, mis lubab seni kokkusobimatuid asju: jääme töölt koju ja elu läheb paremaks! Kuid on vägagi võimalik, et selline asjade korraldus hakkab ühiskondi lagundama.

Kui seni on tehnika aidanud meid säästa raskemast füüsilisest tööst, siis AI arengu uus läbimurre võib tähendada seda, et tehisaru hakkab üle võtma just kõrgelt kvalifitseeritud valgekraede tegevusalasid. Pole vaja haldustöötajaid ja pole vaja juriste, sest kõikvõimas aru raalib ise välja, milline otsus või lahendus on õige ja õiglane.

Siit pisut edasi mõeldes võiks laiali saata ka parlamendi ja muud esinduskogud, sest tehisaru lahendab ühiskonna ees seisvaid probleeme kiiremini ja paremini. Ja ajalehed kirjutavad ennast ise, mitte ajakirjanikud ei tõstata probleeme. See kõik kuuluks arusaadavalt juba vägagi ohtliku düstoopia valda.

Seega on tehnoloogiainimeste hoiatusel oluline sisu. Vähemalt vajavad ühiskonnad selget arutelu tehisaruga seotud karide üle.

Tegelikult on näited sellest, kuidas ka inimene saab tehisintellekti kasutada hoopis repressioonivahendina, ju täiesti olemas. Hiina RV kasutab juba ammu tuvastus- ja jälgimistehnoloogiaid vähemusrahvaste, näiteks uiguuride kontrolli all hoidmiseks.