Garri Raagmaa ⟩ Kuidas lõpetada eurorahaga arendusturu solkimine?

Garri Raagmaa. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Kuulukse, et valitsuskoalitsioon soovib teadus-arendustegevuse ja innovatsioonimeetmetega enam panustada regionaalarengusse. Adutakse, et euroraha jätkuv pumpamine pealinna võib järgmiste valimistega pöörata poliitilise pendli teise äärmusse, mistõttu nelja aastaga tuleb valijale tõestada, et Euroopa Liit, selle ühtsuspoliitika ja valitsus on ka maainimesele kasulik, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa.

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga kadus «regionaalpoliitika» ametlikust kõnepruugist. See oli omaette paradoks. 1990ndatel räägiti regionaalpoliitikast palju, aga raha selleks oli nirult. Alates 2004. aastast tuli euroraha kapaga, aga sellega hakati lappima eelarveauke: renoveerima koole ja muud omavalitsuste sotsiaalset, aga ka muuseume ja muid toredaid asju. 2007–13 eelarveperioodil suunati nn regionaalprogrammidesse 457 miljonit eurot, mis toonaste ehitushindade juures oli ikka priske raha.

Ajapikku on regionaalsed arendusmeetmed saanud sihipärasemaks, kuid raha on samas kokku kuivanud. Ajavahemikul 2021–27 on regionaalprogrammides vaid u 160 miljonit, mis teeb 2007. aasta eurodes vaid u 100 miljonit, ehk 4-5 korda vähem.