LAURA VILBIKS ⟩ Kliimalaiskusega kaevame iseendale auku

Kliimasoojenemine ei tähenda tingimata põuda. Lõuna-Sudaanis on neli aastat järjest olnud suured üleujutused, mis on kaasa toonud humanitaarkriisi. Foto: SIMON MAINA/AFP/SCANPIX

Ambitsioonikaid kliimapoliitika eesmärke ei võeta laest ega lambist, vaid need tulenevad reaalsest ohust, et kaotame elamisväärse tuleviku. Roheleppe ja «Eesmärk 55» paketiga lubab Euroopa Liit teha pelgalt miinimumi, mida on vaja katastroofiliste tagajärgede vältimiseks, rõhutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.

Valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) värske aruanne toob välja, et isegi kui lõpetaksime kohe kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise, ei peatuks globaalne soojenemine – see vaid aeglustuks. Tänaseid tegevusi tunneme järellainetusena alles aastakümnete pärast, mistõttu on ülimalt oluline tegutseda kiirelt. Eestil on võimalik olla teenäitajaks riigina, kes vaatab tulevikku ja ennetab kliimamuutusest tulenevaid ohtusid. Võrreldes vanade Lääne-Euroopa riikidega on meie väiksus ja digitaalsus siin trumbiks, sest saame teatud otsuseid kiiremini ellu viia.

Kui jätkame samal kursil