Edward Lucas ⟩ Kreml püüab läänt hirmutada tuumarelvade leviku tõkestamise reegleid rikkudes

Aljaksandr Lukašenka ja Vladimir Putin. Foto: Vladimir Astapkovich/AP/Scanpix

Venemaa otsus viia taktikalised tuumarelvad Valgevenesse üksnes suurendab Minski sõltuvust Moskvast, leiab kolumnist Edward Lucas.

Kui see oli mõeldud sünnipäevatervitusena, siis on seda raske pidada tordiks või lillekimbuks. Samal ajal kui valgevenelased tähistasid oma Esimese maailmasõja järgse lühikese omariikluse perioodi 105. aastapäeva, teatas Vladimir Putin plaanist paigutada nende riiki taktikalised tuumarelvad. Väljaõpe algab aprillis ja laoruumid saavad valmis 1. juuliks, ütles Venemaa juht. See ei tundu usutav. Miski ei viita, et sellega seotud märkimisväärsed ehitustööd oleksid ka tegelikult alanud; selliseid rajatisi ehitatakse lähedal asuvas Kaliningradis juba seitsmendat aastat.

Sõjaline tähtsus on nagunii piiratud. Kreml harjutab regulaarselt oma 2000 lõhkepeast koosneva lähimaa-tuumarelvade varu osalist Lääne-Venemaale paigutamist. Veelgi olulisem on sümboolika: Putin ütles, et see samm astuti vastuseks Valgevene liidri Aljaksandr Lukašenka palvele (kes kasutab enamasti oma nime venekeelset kuju Aleksandr Lukašenko). Sel, kas Minski autokraat ka tegelikult relvi tahtis, ei ole tähtsust. Nende lubatud lähetamine näitab ilmekalt, kuidas Venemaa on oma väiksema läänepoolse naabri üha kõvemasse haardesse võtnud.