/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2012/01/25/928758t1hb52b.jpg)
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre pole nõus presidendi arvamusega, et noortelt tuleks nõuda rohkem kirjalikke koolitöid, kuna tema arvates on nõrgaks kohaks just suuline eneseväljendus.
Eimar Veldre: noortel on probleeme suulise eneseväljendusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tippimise treenimine on hea mõte (president soovitas ka lapsi klaviatuuril kümne sõrmega tippima õpetada – toim.), kuid lisaks kirjalikule eneseväljendusoskusele peaks rohkem arendama ka noorte suulist eneseväljendusoskust,» leidis Veldre.
«Hetkel tegelevad koolid sellega vähe, kuid on näha, et noortel on sellega probleeme. Ladusast kõnest ja veenmisoskustest jääb paljudel puudu ja see takistab muuhulgas ka noorte võimalusi tööturul,» kirjeldas üliõpilaste esindaja.
Veldre lisas, et mõtlemapanev näide on ka see, et siiani on eesti keele eksam gümnaasiumi lõpus seisnenud pelgalt kirjandi kirjutamises ja teisi eneseväljendusoskusi ei hinnatud. «Õnneks on see lähitulevikus muutumas,» märkis ta.
Üliõpilaste esindaja leidis, et ka kõrgkooli astudes tuleb olla tugev nii kõnes kui kirjas. «Seega presidendi pakutud tippimisoskuse arendamisega tuleks tegelda juba nooremas kooliastmes ehk pigem põhikoolis. See eeldab senisest suuremaid investeeringuid koolide arvutiparki ja õpetajate täiendkoolitust ja ilmselgelt on see tänapäeva tehnoloogia ja muutuste juures vajalik ja paratamatu,» arvas Veldre.
President Toomas Hendrik Ilves esines tänasel emakeelepäeval arvamusega, et gümnaasiumid ja kõrgkoolid peaksid õpilastelt rohkem kirjalikke töid nõudma, et noored õpiksid oma mõtteid süsteemselt kirja panema.