Tõnis Lukas Eestikeelsele õppele üleminekuks on kõik valmis pandud (9)

Tõnis Lukas
, haridus- ja teadusminister (Isamaa)
Copy
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Foto: Konstantin Sednev

Sellest, mis on tehtud eestikeelsele õppele üleminekuks ja mida tuleb järgmisel valitsusel silmas pidada, kirjutab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa).

Lõpetava valitsuse kõige olulisem ja kaugemale ulatuva mõjuga otsus oli üleminek täielikule eestikeelsele õppele lasteaedades ja koolides. See otsus langes ja vormistati just nüüd, olgugi et keegi püüab rääkida, nagu oleks see tehtud juba Reformierakonna eelmise valitsuse ajal. Nii see polnud – ei olnud tähtaegu, Ida-Virumaa lisapalgakoefitsienti, vastavaid õppekavamuudatusi ega ülikoolides lisakohti pedagoogide ettevalmistamiseks. Ka keelenõude lisamine kvalifikatsiooninõuete hulka pidi varasema otsuse järgi hakkama kehtima alles 2025. aasta sügisest, nüüd on see toodud õpetajate puhul 2024. ja koolijuhtidele 2023. aastasse.

Kuidas nad saaksidki juhtida eesti keelele üleminekut, kui nad ise keelt ei oska? Ei olnud eelmisel valitsusel plaanis ka õpetajate hüppelist palgatõusu, mis 2023. aasta alguses aset leidis. Kõik see tuli Isamaa eestvedamisel sel moel jutuks alles juulikuises koalitsioonileppes ning hiljem ja on viidud ellu sellele järgnevas palavikulises töös haridus- ja teadusministeeriumis, muidugi koostöös partneritega. Isamaa järjekindlus viis selle kokkuleppe oma kiirete tähtaegadega (algus 2024 ja lõplik üleminek 2029. a sügiseks) ja mahuga (täielikult, mitte vaid osaliselt eestikeelne, millest enne räägiti) ka otsusteni.

Tagasi üles