Venemaa president Vladimir Putin teatas laupäeval, et 1. juulist viib Venemaa Valgevenesse taktikalise tuumarelva. Putini teatel oli tuumarelva toomist palunud Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka. Kontroll tuumarelva üle jääb muidugi Moskvale, missugune asjaolu lubab Valgevenet pidada Ukraina riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu juhi Oleksi Danilovi sõnul Venemaa pantvangiks.
Näiteks 2014. aastal räägiti veel sellest, et Valgevene hakkab käima Venemaast eri teed ja kahe riigi teed võivad lahkneda. Lukašenka-vastased protestid aastail 2020–2021 ning 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas on aga Minski viinud järjest enam Moskva rüppe.
Tuumarelvaga ähvardamist oleme kuulnud Putini suust varemgi, kuid nüüdne samm on reaalne, mitte tühi lubadus. Muidugi, 1. juuli pole veel kätte jõudnud ning vahepeal võib kõike juhtuda, kuid sellegipoolest tuleb Valgevene tuumarelva suhtuda täie tõsidusega.
Taktikaline tuumarelv Valgevene territooriumil tähendab, et sõjaline taristu jõuab lähemale ka Eesti territooriumile. Putini tuumasõnum seisneb ilmselt selges vastandumises NATO-le, kellega Moskva on oma arvates sõjas. Kui Soome ja hiljem ilmselt ka Rootsi ühinevad NATOga, tähendab tuumarelva paigutamine Valgevenesse vastust ka Põhjala piirkonna NATO piirkonnaks muutumisele.
Pärast külma sõda loobus USA tervenisti oma 230 taktikalise tuumarelva lõhkepeast, kuid Venemaal on neid jätkuvalt nii 2000 ringis. Venemaa saab neid lõhkepäid paigutada ka konventsionaalsele relvastusele. Vene taktikalise tuumarelva olemasolu on pannud ameeriklasi muutma ka oma julgeolekustrateegiat ning ilmselt sunnib Putini tuumasõnum neid seda tulevikuski tegema.