JUHTKIRI ⟩ Vene taktikaline tuumarelv Valgevenes testib Ukraina, NATO ja Euroopa Liidu otsustavust

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Karikatuur: Urmas Nemvalts

• Vene taktikalise tuumarelva paigutamine Valgevenesse muudab viimase veelgi sõltuvamaks Moskvast.
• Lääneliitlased ja Ukraina peavad jääma kindlaks.
• Moskva tahab näidata, et tal on veel vastukäike.

Venemaa otsus viia Valgevenesse taktikalised tuumarelvad vaid suurendavad pinget siinses piirkonnas, muutes samal ajal Minski veelgi enam Moskvast sõltuvaks.

Venemaa president Vladimir Putin teatas laupäeval, et 1. juulist viib Venemaa Valgevenesse taktikalise tuumarelva. Putini teatel oli tuumarelva toomist palunud Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka. Kontroll tuumarelva üle jääb muidugi Moskvale, missugune asjaolu lubab Valgevenet pidada Ukraina riikliku kaitse- ja julgeolekunõukogu juhi Oleksi Danilovi sõnul Venemaa pantvangiks.

Näiteks 2014. aastal räägiti veel sellest, et Valgevene hakkab käima Venemaast eri teed ja kahe riigi teed võivad lahkneda. Lukašenka-vastased protestid aastail 2020–2021 ning 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas on aga Minski viinud järjest enam Moskva rüppe.

Tuumarelvaga ähvardamist oleme kuulnud Putini suust varemgi, kuid nüüdne samm on reaalne, mitte tühi lubadus. Muidugi, 1. juuli pole veel kätte jõudnud ning vahepeal võib kõike juhtuda, kuid sellegipoolest tuleb Valgevene tuumarelva suhtuda täie tõsidusega.

Taktikaline tuumarelv Valgevene territooriumil tähendab, et sõjaline taristu jõuab lähemale ka Eesti territooriumile. Putini tuumasõnum seisneb ilmselt selges vastandumises NATO-le, kellega Moskva on oma arvates sõjas. Kui Soome ja hiljem ilmselt ka Rootsi ühinevad NATOga, tähendab tuumarelva paigutamine Valgevenesse vastust ka Põhjala piirkonna NATO piirkonnaks muutumisele.

Pärast külma sõda loobus USA tervenisti oma 230 taktikalise tuumarelva lõhkepeast, kuid Venemaal on neid jätkuvalt nii 2000 ringis. Venemaa saab neid lõhkepäid paigutada ka konventsionaalsele relvastusele. Vene taktikalise tuumarelva olemasolu on pannud ameeriklasi muutma ka oma julgeolekustrateegiat ning ilmselt sunnib Putini tuumasõnum neid seda tulevikuski tegema.

Ukraina vastus Putini tuumasõnumile on olnud kindel. Sama kindel peab Putini tuumasantaažile olema vastus nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult.

Putini otsus Valgevenesse taktikaline tuumarelv viia võib olla ka vastus mitmele muule arengule. Hiina presidendi Xi Jinpingi visiit Moskvasse pani maailma meedia ja analüütikud rääkima sellest, kuidas Moskva on muutunud Pekingi vasalliks. Taktikalise tuumarelva paigutamine Valgevenesse võib olla Putini vastukäik näitamaks, et Moskva ajab täiesti sõltumatut poliitikat ega vaja sõjas Hiina abi.

Taktikaline tuumarelv Valgevenes võib olla ka vastus Ukraina rindeolukorrale, kus Vene väed on üritanud pikka aega vallutada Bahmuti linna, aga tulemusteta. Ukrainale oli vaja näidata midagi, mis sümboliseeriks seda, et riik on järjest enam ümber piiratud ning suurendada niiviisi alistumismeeleolusid. Ukraina vastus Putini tuumasõnumile on olnud kindel. Sama kindel peab Putini tuumasantaažile olema vastus nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult.