Urmo Raus ⟩ «Naine ja lind» on kunst, mitte naisi alandav nilbus

Barcelona, Joan Miró park, Joan Miró skulptuur «Naine ja lind». Foto: German Ramos

Universumi direktor saatis katalaani kunstnikule Joan Miróle elu jooksul (1893–1983) loendamatu arvu kosmogoonilisi nägemusi ja avas talle avara horisondiga tähistaeva, kirjutab kunstnik Urmo Raus.

Miróst kujunes tema pika elu jooksul üks eelmise sajandi huvitavamaid visuaalseid poeete. Poeesiaks kunstis pidas oma loomingut ka Miró ise ja seda illustreerib üks 1927. aastal valminud maal, mis kannab nime «Maal-poeem (Muusika, Seine, Michel, Bataille ja mina)».

Ernest Hemingway võrdles Miró 1918. aastal Barcelonas eksponeeritud maali «Talu» selle erilisuse poolest James Joyce’i «Ulyssesega» ja ütles, et «siin on samaaegselt kõik tunded Hispaaniast, need, kui olete seal kohal, ja kui te ei saa seal parasjagu olla. Keegi teine pole suutnud maalida midagi nii vastuolulist».