Emma Oper ⟩ Mõtteis mõlgub pidevalt küsimus: millal see ebarealistik reaalsus läbi saab...

Leinapark, märtsiküüditamine. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Peeter oli õnneks küüditamise ööl Tartus sugulaste juures, mistõttu õnnestus tal jääda Eestisse, kirjutab Tallinna Reaalkooli õpilane Emma Oper oma vanaisast küüditatud vanaonule.

Hea vanaonu Siimeon!

Ma olen sinu venna Peetri lapselaps. Kirjutan sulle tulevikust, et anda jõudu ja põhjust koju tagasi tulla. Ma tean, et sa igatsed Eestimaad. Sa kindlasti mäletad veel seda elu, mis sul Eestis suure talu peremehe pojana oli. Sa olid ju 9-aastane, kui sind, su õde, isa ja ema rongiga Siberisse saadeti. Keegi naabritest oli teie peale kaevanud, et olete kulakud – rohkem ei olnudki vaja, et ellu igaveseks valusad vaod tõmmata. Tean, et see kõik toimus leinaajal, olite just matnud pere pisema lapse, kes suri meningiiti. Te püüdsite teha kõik, kuid ravimid ei jõudnud õigel ajal teieni.