Arabella Antons ⟩ Mul on kahju Sinu elamata jäänud elust...

Arabella Antons Foto: Arnika Tegelmann

Üle kõige sooviksin ma Sulle öelda, et maailma on praegu parem paik, et sõdu ei ole, inimesed on inimlikud. Issand, kuidas ma tahaksin Sulle öelda, et minevik ei ole end korranud, kuid ma ei saa Sulle valetada, kirjutab Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Arabella Antons nimetule küüditatule.

Armas nimetu,

õues sajab lund, kübe kübe haaval kattub vaba Eesti pind lumevaibaga. Minu akna tagab kõigub tugevas tuules elulõng. Suvel on tal tumelillad õiekroonlehed, praegu on ta aga raagus, nagu ülejäänud looduski. Varsti-varsti on taas kord tema aeg särada ja maailma enda iluga võluda.