AK kirjanduskool ⟩ Tsensuur nõudis Heino Kiige Siberi-romaani hävitamist

Heino Kiige romaan Foto: Internet

25. märts 1987. Küüditamistest on möödas 46 aastat, aga võimu tõotatud avalikustamine on mandunud avalukustamiseks ning meie ajakirja Looming toimetuses ei saa olla küüditamisteemaliste teoste ilmumises kindlad. Kogu mitmetasemeline tsensuuriaparaat on alarmeeritud. Heino Kiige romaan «Maria Siberimaal» kavatsetakse – nii nagu oli hävitatud füüsilisi raamatuid pärast sõda – hävitada, ja veel enne selle trükisõnas ilmumist, kirjutab kirjanik ja tõlkija, endine Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg.

Järgnev on senikuulmatu. Tippvõim annab käsu, et kui aasta algul Loomingus heakskiidu saanud käsikiri peaks tsensuuriorganite kiuste kuidagiviisi trükikotta ja tootmiseni jõudma, siis tuleb masinad seisata. Keskkomitee ideoloogiasekretär teatab mulle, peatoimetajale, et minu isiku koht on «sealsamas, kus Marialgi». Vihje on ilmekas. Meie peret on represseeritud nii 1944. kui ka 1949. aastal. Ja tõe toetamine on kuritegu. Võõrvõimu sihiks on hingepüüdmine. Võõrvõim tahab mitte ainult maad, vaid ka rahvast endale. Selleks tuleb inimeste, kogu kohaliku rahva vaimne iseseisvus muundada millekski muuks või hävitada.

Aga taganemist ei tule. Tuleb läbimurd. Heino Kiige romaan «Maria Siberimaal» ilmub Loomingu 7. ja 8. numbris ja siis raamatuna. Peatselt ilmub ka Arvo Valtoni küüditusromaan. Tänaseks on repressioonimotiividega kirjandusvaramus Rudolf Sirge, Tõnis Lehtmets, Jaan Kross, Raimond Kaugver, Enn Nõu jt, lisaks paljude inimeste kirjad ja eluloomaterjalid arhiivides. See on päris mahukas lugemine igale eale. On loetud ka.