Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tomasz Chłoń Riid Euroopa ja eriti Saksamaaga pole Poolale kasulik

Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigijuhid mullu aprillis kohtumas Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga.
Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigijuhid mullu aprillis kohtumas Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga. Foto: Madis Veltman

​Kord Rooma lähistel toimunud NATO-Venemaa tippkohtumisel seisin viie meetri kaugusel mööda kõndivast Putinist. Ta oli teel pressikonverentsile, puuderdatud, nagu oleks ta mõni 1920ndatest pärit naine, kirjutab endine Poola suursaadik Eestis Tomasz Chłoń, kes oli 2017–2020 NATO infobüroo juht Moskvas.

Peagi eemaldas Anna Politkovskaja temalt selle maski, kuid maailm eelistas Putini tegelikku nägu mitte näha. Kui ta oleks seda teinud, siis ei peaks ta täna kuulama lugusid viieaastastest lastest, keda inimlikkuse kaotanud putinistid vanemate silme all vägistavad.

Washingtoni lepingu artikkel 5 tagatised laienevad kaudselt ka Ukrainale. Võib arvata, et ilma selleta kardaksid paljud Ukrainat aidata. Kui jõukamad riigid – ja Venemaa kättemaksule vähem avatud, sest asuvad temast kaugemal – veel selle abi vormi üle aru pidasid, andis Eesti juba oma Javeline ja Poola oma haubitsaid ukrainlastele üle. Teised järgisid nende eeskuju. Sest mitte ükski ajalootund ei ole lääne ühiskondadele rohkem õpetanud kui tegelik kogemus. Meie – poolakad ja eestlased – võiksime oma partneritele tundide kaupa rääkida tsaari- või nõukogude diktatuuri saapa rõhumisest, puudusekannatamisest ja aastatepikkusest pealesurutud mahajäämusest. Ainult Butšas mõrvatute laibad panid neid tervet pilti nägema.

Tagasi üles