/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2022/12/02/14999938t1h89af.jpg)
- Kohalik omavalitsus võidab ühe kooli sulgemisest 1000 eurot lapse kohta aastas.
- Haridusökonomistide arvutus paneb lapsed kahte erinevasse väärtusklassi.
- Kui mõtteviisi muuta, annaks see regionaalpoliitiliselt suurema muutuse.
Mille poolest Metsküla kooli lapsed on kehvemad kui Gustav Adolfi kooli lapsed? Kas selle poolest, et nad elavad ühiskondlikult vähem prestiižikas kohas, küsib ajakirjanik Andrus Karnau.
Populaarse väitlussaate juht ütles teisipäeval bioloog Silvia Lotmanile umbes nii: «Oma bussijuht toob, oma bussijuht viib, 18 kilomeetrit, see on 20 minutit, kui buss aeglaselt rahulikult sõidab talvel.»
Jutt käib Metsküla algkooli sulgemisest ja sellest, et lähim algkool jääb sealt 18 kilomeetri kaugusele Lihulasse.
Kuulasin seda ja mõtlesin, et kas sama asja võiks küsida mõnelt Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi algklassides käiva lapse vanemalt. Kui paneks kokkuhoiu pärast GAGi kinni? Tabasalu kooli on ainult 16, Lagedi kooli 18 kilomeetrit. Keila jääb juba kaugemale, aga rongid ju käivad.
Urmas Vaino püüdis provotseerida, Silvia Lotman viisaka inimesena ei hakanud Metsküla kooli lapsevanemana oma õigust nõudma, öeldes vaikselt, et kolib Tartusse ära, kui kool kinni.
Aga küsimus ikkagi jääb, miks vaikimisi arvatakse, et Metskülas, Virtsus, Varstus või Lüganusel käivad lapsed võib bussi panna ja kümne või paarikümne kilomeetri kaugusele kooli saata, aga kui sama öelda mõne Tallinna kooli kohta, siis mõjub see absurdsena. Mille poolest Metsküla kooli lapsed on kehvemad kui Gustav Adolfi kooli lapsed? Kas selle poolest, et nad elavad ühiskondlikult vähem prestiižikas kohas, maapiirkonnas, kus kasvavad ka veised ja maa on kevaditi porine?
Exceli tabeliga mõõtes võiks tõepoolest kõik lapsed õppida Tallinnas ja Tartus ning maakonnakeskustes.
Kui lapsi enam pole, siis tuleb ka kool sulgeda. Aga lapsed ja lapsevanemad ju elavad ega ole lahkunud. Seda enam, et kohaliku omavalitsuse eelarve võidab ühe kooli sulgemisest nii vähe, et seda peaaegu polegi. Metsküla näitel 1000 eurot ühe lapse kohta aastas.
Mida vallavalitsus võidab, on riiklik investeering. Kui Lääneranna vallavalitsus Metsküla ja Virtsu koolid sulgeb, maksab haridusministeerium vallale 4–5 miljonit eurot, et valada betooni ja ehitada vallakeskusesse uus koolimaja. See on vallavalitsuse võit, mitte paarkümmend tuhat eurot aastas igapäevastelt kuludelt.
Exceli tabeliga mõõtes võiks tõepoolest kõik lapsed õppida Tallinnas ja Tartus ning maakonnakeskustes, kuigi pole kindel, kas väiksemad linnad Kärdla või Haapsalu on ikka piisavalt suured, et olla haridusökonoomiliselt efektiivsed. Ilmselt tuleks ka sealt lapsi bussidega suurematesse kohtadesse vedada.
Haridusökonomistide arvutus, mis mõõdab kõiki koole peaaegu ühesuguselt, ongi juba algusest peale selles mõttes vigane, et paneb lapsed kahte erinevasse väärtusklassi. Ühed on need, kes väärivad kodukooli, ja teised on need, kes seda väärt pole.
Taoline vahetegemine on ekslik, see teeb inimestele haiget ja on oma olemuselt vägivaldne. Kui mõtteviisi muuta ja hakata kõiki lapsi nägema võrdsena, elagu nad Kalamajas või Matsalus, siis annaks see ka regionaalpoliitiliselt suurema muutuse kui ükskõik kui mahukas betoonivalamise programm.