MART KULDKEPP ⟩ Venemaa sõda Ukraina vastu paneb rahvusvahelised organisatsioonid proovile

Rahvusvaheline kriminaalkohus Haagis. Foto: Piroschka van de Wouw / REUTERS / Sanpix

Venemaa agressioon Ukrainas testib muu hulgas ka rahvusvaheliste organisatsioonide vastupidavust kriisiolukorras, ütleb kolumnist Mart Kuldkepp.

Juba käimasoleva invasiooni algusest peale on ilmnenud teatav jagunemine rahvusvaheliste organisatsioonide seas: nimelt nendeks, mis on tahtnud ja suutnud Vene agressiooni suhtes selge seisukoha võtta ja Ukrainat toetada, ning nendeks, mis seda päris sama selgusega teinud ei ole. Esimeste hulgas tuleb nimetada Euroopa Liitu ja NATOt; teise kategooriasse kuuluvad näiteks ÜRO ja OSCE. Viimaste ühiseks jooneks on jätkuv Venemaa liikmesus, mis on Kremlil võimaldanud organisatsioonide tegevust oluliselt takistada ja nende otsuseid vetostada.

Positiivse uudisena on esimese seltskonnaga ühinenud nüüd ka Rahvusvaheline Kriminaalkohus, mis Vladimir Putini ja Maria Lvova-Belova vahistamismäärustega on saatnud nii Kremli režiimile kui ka rahvusvahelisele üldsusele laiemalt sõnumi, et Venemaa tipp-, ja keskastme funktsionäärid pole vastutuse eest kaitstud. Selle otsuse konkreetsed õiguslikud järelmid veel selguvad, kuid pikemas plaanis on kahtlemata tegemist poliitiliselt olulise sammuga ja seda muuhulgas ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu enese jaoks. Just kriitilises olukorras tegutsemine või tegevusvõimetus on kokkuvõttes kriteeriumiks selle kohta, kuivõrd tõsiseltvõetavad on vastavad rahvusvahelised organisatsioonid ise. Eksamil läbi kukkunuid ootab ilmselt sõdadevahelise aja Rahvasteliidu saatus.