Viis nädalat tagasi sai keeleteadlane Asta Õim vabariigi valitsuselt riikliku teaduspreemia elutöö eest. See elutöö on arusaadavalt seotud keelega, aga teistpidi ka võitlusega maffia vastu: 1991. aastal algas võitlus keeleuuringute allesjäämise eest, mis päädis eriüksuse rünnakuga Roosikrantsi tänaval paiknevasse Keele ja Kirjanduse Instituuti ning pantvangi vabastamisega keldrist. Eesti keele pärast on käinud päris sõda, päris relvadega. Asta Õimu raudsed närvid ja terav mõistus on olnud selles igati omal kohal.
Instituudi atraktiivne asukoht Tallinna südalinnas Roosikrantsi tänaval meelitas ligi igat sorti tegelasi ja nii juhtuski, et tasapisi olid rentnikest saanud peremehetsejad, kelle isu aina kasvas. Neist ei õnnestunud vabaneda ei ajakirjanduse, siseministri ega ka kohtu abiga. Kohus leidis süü olevat hoopiski minul – «takistab noorte andekate ärimeeste tegevust».
Siiski, vanajumal ei ole lätlane. Asi lõppes Roosikrantsi tänavas maskides meeste rünnaku ja tulirelvade käikulaskmisega. Instituudi keldrikorruselt vabastati pantvang ja «andekad ärimehed» võeti vahi alla. Edasine oli juba kokkuleppimise asi.
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)