JUHTKIRI ⟩ Korravalvuri korrarikkumine teeb ühiskonnale eriti haiget

PPA juht Elmar Vaher. Foto: Tairo Lutter

• Kui korravalvur ei ole üdini aus, siis ta oma ametisse ei sobi.
• Politseinike ametipensioniga seotud küsimused vajavad selgust.
• Siseminister tegi õigesti, kui peatas teenistussuhte Vaheriga.

Riigi politseijuhti ja julgeolekuametkonna endist asejuhti puudutav kelmuseskandaal, mille kohta on esitatud kahtlustus, raputab läbi mis tahes riigi avalikkuse ning avaliku teenistuse. Nii on see kahtlemata ka meil ning pole imestada, miks Elmar Vaheri ja Eerik Heldna isikud nii teravalt valgusvihus on.

Kahtlustus pole veel süüdistus, aga Eesti jaoks nii olulise karjääriga isikute puhul tuleb arvestada, et avalikud hinnangud tulevad kiirelt. Ja põhiline hinnang saab olla vaid ühene: korravalvur peab olema üdini aus, ja kui ta seda ei ole, siis ta oma ametisse ei sobi. Ühtlasi heidab see juhtum halba varju kahe tippspetsialisti senisele tööle – paraku isegi juhul, kui seda on tehtud südamega ja hästi.

Siin vajavad selgeks rääkimist ilmselt päris mitmed asjaolu, mis on seotud politseinike ametipensioniga, staažiarvestusega ning tippametnike andmisega ühest ametkonnast teise «laenule».

Tekib ka küsimus, kas on õiglane, kui üleminek ühest ametkonnast teise, mis paljudel juhtudel ongi otstarbekas lahendus, katkestab pensioni väljateenimiseks vajaliku staaži.

Kuid need küsimused ja küsitavused ei saa kuidagi õigustada juhtide väärkäitumist. Korravalvur peab alati lähtuma korrast, mis kehtib ühtemoodi nii tema, tema vahetute alluvate kui ka kõigi teiste isikute jaoks.

Võib ju tunduda tohutult ebaõiglane, kui sul on mingi soodustuse väljateenimisest puudu vaid paar tühist staažiaastat.

Kuid rohkem või vähem võivad sarnaste asjaoludega kokku puutuda kõik tublid kodanikud, mis aga ei tähenda, et neil on voli, võimalus või õigus nihverdada.

Heldna ja Vaheri juhtumi teeb eriti valusaks see, et tegemist on inimestega, kelle vahetu töö on seista tippjuhina õiguskuulekuse ja korrektse käitumise eest.

Seaduse ees on kõik võrdsed ning tippjuhtide kohta esitatud kahtlustuse menetlemisel ei tohi teha hinnaalandust.

Kuid Eesti on õigusriik ning sellisele juhtumile ametliku käigu andmine kinnitab seda. Palju halvem oleks see, kui jõuametkondades on avalik saladus, kuidas tippjuhid saavad iseenda jaoks kavalalt tüütuid probleeme lahendada ning sellele vaadatakse läbi sõrmede ka otsese rikkumise korral.

Postimees loodab, et seaduse ees on kõik võrdsed, tippjuhtide kohta esitatud kahtlustuse menetlemisel ei tehta hinnaalandust ning juhtum saab õigusliku lahenduse.

Tasub ka meelde tuletada, milliseid probleeme kutsuti omal ajal Eesti riigis lahendama politseiametnike jaoks mõeldud eripension.

Ennekõike on tegemist motivatsioonimeetmega, mille eesmärk on hoida ära politsei- ja piirivalveametnike kaadrivoolavus. See on aidanud reapolitseinikke ka suhteliselt tagasihoidliku palga korral rivis hoida.

Mida vähem on riigis aga eripensione, seda parem. Lõpuks on kogumispensioni süsteem kõigile kättesaadav ning nii kõrgetele ametnikele nagu Vaher ja Heldna kindlasti ka päris soodne võimalus oma vanaduspõlve kindlustamiseks.

Siseminister tegi õigesti, kui peatas teenistussuhte Vaheriga. Politseijuhi ametist vabastamise üle saab aga otsustada valitsus. Valitsusel on samuti aeg küsida, kui pikk on jõuametkonna juhi mõistlik ametiaeg. Liiga kauaks liiga kõrgele jäädes kipuvad pidurid kaduma.