RIINA SOLMAN ⟩ Kersti Kaljulaidi ideele jagada KOV-dele käibemaksuraha on palju parem lahendus

Riina Solman. Foto: Konstantin Sednev

Tundes suurt muret regionaalse ebavõrdusse kasvu pärast, loodan, et ei võeta kuulda Kersti Kaljulaidi (Lääne Elu 16.03) ideed anda omavalitsustele osa piirkonnas tekkinud käibemaksust, kirjutab Riina Solman (Isamaa).

On rõõmustav näha, et kõik erakonnad on justkui ühel nõul - kohalikud omavalitsused peavad saama rohkem raha. Loodetavasti jõuab see tahe ka tegudeni.

Kuid pealtnäha ilusad lahendused võivad teinekord kaasa tuua rohkem kulu kui tulu ning tegelikke probleeme ei lahenda. Tundes ka ise suurt muret regionaalse ebavõrdusse kasvu pärast, panen loodavale valitsuskoalitsioonile südamele, et ei võetaks kuulda endise presidendi Kersti Kaljulaidi (Lääne Elu 16.03) ideed anda omavalitsustele osa piirkonnas tekkinud käibemaksust.

Kui ettepaneku sisusse süveneda, on see kahjuks ebapraktiline ja raskesti rakendatav. Kui omavalitsustele lisavahendeid leitakse, siis lihtsama ja vähem bürokraatliku lahendusena saab muuta omavalitsutele laekuvat tulumaksuosa või tasandus- ja toetusfondi reegleid.

Miks on see samm ebapraktiline?

Kui käibemaksu ümberjagamise ideest kõneleks üksnes endine president Kaljulaid, siis ei olekski vaja sel teemal avalikult rääkida, sest Kaljulaid parajasti uut valitsust kokku ei pane. Ent samasugust mõtet on väljendanud ka Eesti 200 regionaalpoliitika läbirääkimisdelegatsiooni liige Igor Taro (Postimees 15.03).

Miks on see samm ebapraktiline?

Esiteks tekitab suuri probleeme käibemaksu tekkimise koha kindlaksmääramine. Käibemaks on keeruline maks, mida kogutakse tarneahela eri etappides. Kui püüda jälgida kaupade ja teenuste liikumist ettevõtete vahel ja piiriüleselt, et teha kindlaks, kust käibemaks pärineb, oleks see maksuametile uus ja väga keeruline ülesanne.

Teiseks sõltub tekkiv käibemaksusumma ettevõtete arengustaadiumist. Kui piirkonda tuleb suur investeeriv ettevõte, küsib ta alguses käibemaksu tagasi. Samamoodi, kui on piirkonnas hulgilaod, laekub sealt palju käibemaksu. Teisalt, kui kohapeal on peamiselt munitsipaal- ja riigiettevõtted, nagu maapiirkondades ja eriti äärealadel kipub olema, ei pruugi need asutused olla käibemaksukohuslased. See tähendab, et mõned omavalitsused saavad suurema osa käibemaksust kui teised, isegi kui nende rahvaarv ja majandustegevus on sarnane. Ja pigem võidaks sellest niigi paremas seisus omavalitsused.

Kolmandaks, võttes eelnevat arvesse, oleks Kaljulaidi-Taro ettepaneku rakendamisel märkimisväärselt kõrged halduskulud. Maksuamet peaks palkama taas lisapersonali, et tegeleda käibemaksu kogumise, jaotamise ja järelevalvega. Ilmselt tuleks üles ehitada selleks ka uus IT lahendus. Käibemaksu tekkimise koha kindlaksmääramise keerukus, ettevõtte arengu erinevad staadiumid ja ettepaneku rakendamise halduskulud muudavad selle ebamõistlikuks.

Vähembürokraatlik lahendus

Selle asemel peaksid riik ja omavalitsused keskenduma ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisele, mis soodustab majanduskasvu ja investeeringuid, mis omakorda tooks ka kohalikule omavalitsusele rohkem maksumaksjaid ja maksutulu. Ja kui riigieelarves tõesti on raha ümber jagamiseks, saaks kiirema ja vähem bürokraatliku lahendusena muuta omavalitsutele laekuvat tulumaksuosa või tasandus- ja toetusfondi reegleid.

Et regionaalareng on oluline teema kõigile Eesti erakondadele, peaksid nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakonnad konstruktiivselt ja aktiivselt kaasa mõtlema, kuidas piirkondlikku ebavõrdsust leevendada. Isamaa on igati valmis toetama loodava koalitsiooni ettepanekuid, mis ka süvitsi läbivaatusel on vettpidavad ja millega suudetakse probleeme lahendada.

Isamaa on valmis juhtima tähelepanu ettepanekute probleemkohtadele, kui me neid näeme. Samuti paneme nii uutele kui vanadele Riigikogu kolleegidele südamele, et alati ei tasu puhta kullana võtta seda, mida arvab endine president. Isegi tema võib oma hinnangutes eksida ja mitte ainult regionaalpoliitika valdkonnas.

Kokkuvõttes loodan, et töö Eesti ääremaade elu edendamiseks oleks uue valitsuse ajal läbimõeldud ja tõhus. Isamaa on igatahes valmis sellesse andma oma positiivse panuse.