Juhtkiri ⟩ Putini vahistamismäärus on alles esimene samm

Päeva karikatuur, 20. märts. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Vahistamismäärus on väga selge sõnum.
• Ammu on aeg, et Putin oma tegude eest vastust annaks.

Rahvusvaheline kriminaalkohus andis reedel välja määruse Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamiseks. See tähendab, et ta on kuulutatud tagaotsitavaks 123 riigis, kes on Haagis paikneva kriminaalkohtu liikmed.

Kui Putin väidetavalt laupäeval külastas okupeeritud Mariupoli, ütles linna seaduslik linnapea Vadim Boitšenko, kes arvatagi, et ei saa ise Mariupolis viibida, selle kohta uudistekanalile BBC, et kurjategija tuli kuriteopaigale tagasi. ÜRO hinnangul sai Mariupoli kaitsmisel viga 90 protsenti linna ehitistest ja umbes poolest miljonist elanikust pidi lahkuma 350 000. Ukraina andmeil hukkus lahingutes 20 000 inimest.

Putin ei saanud reedel siiski süüdistust ei Mariupoli vallutamise ega ka teiste veresaunade eest, mis on võikate fotode ja videokaadritega tervele maailmale näitlikuks tehtud. Talle esitatud süüdistus on vähemalt esialgu kuritegude eest, mis on nende jõhkruste varju jäänud, kuid mitte vähem küünilised. Süüdistus on okupeeritud alade laste Venemaale deporteerimise eest. Lisaks Putinile andis kohus sarnase süüdistuse põhjal välja määruse ka Venemaa laste õiguste voliniku Maria Lvova-Belova vahistamiseks.

Tähelepanuväärne on seegi, et süüdistus tuleneb režiimi enda edevusest. Vahistamismääruse aluseks oli Kremli toodetud klipp, kus nii Putin kui ka Lvova-Belova end ise sisse rääkisid.

Ühelt poolt on tegemist väga selge sõnumiga nii Venemaale kui ka teistele inimõigusi rikkuvatele riikidele. See annab tervele maailmale märgi, et Putini režiim rikub Ukrainas kõigi tsiviliseeritud riikide seadusi. Teisalt tuleb loota, et tegemist on alles esimese sammuga ning praegusele lisanduvad peagi süüdistused genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest.

Tuleb loota, et reedesele süüdistusele lisanduvad peagi süüdistused genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest.

Ammu on aeg, et Putin oma tegude eest vastust annaks. Tema võimu all on vahepeal demokraatia poole kaldunud Venemaa taas autoritaarsesse, isikukultuslikku võimukorraldusse suundunud. Tohutut tuumaarsenali omava riigi agressiivne imperialism tekitab ebakindlust kõikjal maailmas.

Küllap mõjub süüdistus korralekutsuvalt ka Putini alluvatele. Üks asi on kõikvõimalikud ebamugavused, mis kaasnevad majandussanktsioonidega, hoopis teine asi on aga juba oht reaalselt vangi minna. Kindlasti paneb see mõnegi mõtlema, kui kaugele peaks täpselt ulatuma tema kuulekus režiimile.

Vahistamisorder on sõnum ka Putini liitlastele, eeskätt Hiinale, kelle tegevus Xinjiangi provintsi uiguuride «ümberkasvatamisel» ei lähe samuti kokku tsiviliseeritud maailma arusaamadega õigest ja valest.

See, et Putin ka tegelikult kunagi kohtu alla satuks, ei ole siiski kahjuks kuigi tõenäoline. Venemaa ei ole rahvusvahelise kriminaalkohtu liige. Kohus ei korralda ka tagaselja kohtuprotsesse, seega tuleks süüdistatavad kas siis Venemaa poolt välja anda või kuskil väljaspool riiki vahistada.

Märgiliselt on vahistamismäärus siiski väga oluline. Putinist sai sellega kolmas riigipea, kelle vahistamisorder on välja antud. Enne teda on kriminaalkohus andnud määrused Sudaani tollase diktaatori Omar Al-Bashiri ja Liibüa omaaegse diktaatori Muammar Gaddafi vahistamiseks. Hästi ei lõpetanud neist kumbki.