Inimarengu aruande põhjal selgub, et Eesti lastel esineb keskmisest rohkem muremõtteid kui naaberriikide lastel, meie lapsed ei söö piisavalt puu- ja köögivilju ning tarbivad liig palju maiustusi. Samuti ilmnes, et nii toitumine ja kehaline aktiivsus kui ka riskikäitumine on vaimse tervise näitajatega tugevalt seotud.
Elukaare kõigis etappides on tervist toetav eluviis seotud parema vaimse tervise ja heaoluga. Nii eluviisi kui ka vaimse tervise näitajates ilmneb süstemaatiline demograafiline ja sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus. Haavatavaid rahvastikurühmi iseloomustab sageli tervist kahjustav eluviis ja sagedasemad vaimse tervise probleemid.