Äärmused leiavad üksteist. Alati. Nende ühisosa on märksa suurem kui lahusosa. Äsja lõppenud riigikogu valimised kinnitasid seda kenasti. EKRE ja Koos marsivad võimupiruka ees kahele poole lahku ja saavad piruka taga kokku, kirjutab Vahur Laiapea.
Vahur Laiapea ⟩ Konservatiivid ja preservatiivid on täitsa lappama läinud (48)
Aastal 1880 ilmus Fjodor Dostojevski romaan «Vennad Karamazovid». Selles on peatükk, kus Ivan Karamazov jutustab vend Aljošale ümber oma vaimusilmas kujunenud poeemi sisu. 16. sajandi Sevilla. Inkvisitsioon. Suurinkvisiitor on hiljuti lasknud tuleriidal põletada sadakond ketserit. Kristus on linna saabunud. Inimesed tunnevad ta ära. Kristus äratab ellu kirstus lamava surnud tütarlapse. Samal hetkel märkab Kristust suurinkvisiitor. Ta käsib Kristuse kinni võtta ja vangikongi viia.
Öösel läheb suurinkvisiitor kongi Kristuse juurde. Milleks sa tulid meid segama, küsib ta Kristuselt. Juba homme põletan su tuleriidal. Viisteist sajandit piinlesime sinu lubatud vabadusega, aga nüüd on see lõpetatud. Suur vaim rääkis sinuga kõrbes ja raamatutes on kirjas, nagu oleks ta sind «kiusanud». Kas võis öelda midagi õigemat sellest, mida tema sulle kuulutas kolmes ettepanekus, mille sa tagasi lükkasid ja «kiusamiseks» nimetasid? Tuleta meelde esimest ettepanekut: muuda need kivid leibadeks ja inimesed jooksevad su järel nagu kari, tänulikud ja sõnakuulelikud. Aga sina ei tahtnud võtta inimestelt vabadust ja lükkasid ettepaneku tagasi, sest sinu meelest ei ole see vabadus, kui sõnakuulmine on ostetud leibadega.