T, 21.03.2023

JUHTKIRI ⟩ Tõde metsade röövmajandamise kohta ei saa enam eitada

Postimees
Tõde metsade röövmajandamise kohta ei saa enam eitada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 31
Päeva karikatuur 16.02.2023
Päeva karikatuur 16.02.2023 Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Võrreldes 1990. aastate normiga on tasapisi vähendatud metsa raievanust.
  • Paberi peal on raieküpse metsa hulk nagu nõiaväel aasta-aastalt suurenenud.
  • Ametliku statistika kohaselt on metsatagavara vähenenud viie aastaga 26 miljoni m3 võrra.

Alasti tõde Eesti metsade röövmajandamise kohta ei ole enam võimalik olematuks sõnada. Nii alternatiivne kui ametlik metsastatistika ning uued uuringud viivad järeldusele, et metsa juurdekasvu on dokumentides jämedalt ja jultunult üle hinnatud.

Juba viimased kümmekond aastat on avalikkuses süvenenud veendumus, et metsa raiutakse liiga palju. Ametnikud ja metsatöösturid on vaielnud vastu, toetudes metsastatistikale ja hindamistele. Kahtlused pole aga kuhugi kadunud, vaid kild killu haaval on kogunenud argumente ja fakte, mis ametliku versiooni kummutavad.

Tänase lehe Fookuse külgedel on viimane artikkel kolmeosalisest seeriast, mis annab ülevaate Postimehe Fondi tellitud põhjalikust ja teaduslikust metsahindamisest. See näitab, et Eestis raiutakse metsa poolteist korda rohkem, kui jätkusuutlikuks majandamiseks tohiks raiuda.

Paradoks seisneb selles, et ametliku arvepidamise järgi justkui metsa jätkuks ja üleraiumist ei toimu. Tegelikult on ametlik arvepidamine osava manipulatsiooniga viidud selliseks, et metsa tagavara paistab suurem, kui see tegelikult on.

Triki tuum peitub selles, et võrreldes 1990. aastate normiga on tasapisi vähendatud metsa raievanust, nii et raieküpseks on hakatud pidama üha nooremat metsa. Selle täielikult ametliku otsusega on nagu nõiaväel iga kord raieküpse metsa hulk paberil suurenenud. Sisuliselt aga raiutakse üha nooremat metsa, mis tähendab, et uut metsa ei jõua ka parima tahtmise juures samas tempos peale kasvada.

Seni on seadusandlust kohendatud üksnes metsatöösturitele soodsamaks, aeg on hakata seisma keskkonna ja ühiskonna huvide eest. See peaks olema uue valitsuse esimene proovikivi.

Seni on ametnikud tõrjunud kõiki argumente metsade üleraiumise kohta. Vaidlus on käinud pikalt sõna sõna vastu, tõrjudes hinnangute erinevust metoodikate erinevusega. Praeguseks on siiski kogunenud piisavalt andmeid, et tõde enam varjata ei ole võimalik ja manipulatsioonidega jätkata ei tohi.

Nimelt on ka Eesti Maaülikooli teadlaste uuemate mudelite kohaselt selgunud, et senine ametlik metsa juurdekasvu hindamine on olnud kunstlikult üles puhutud, näidates metsa looduslikku väljalangevust tegelikust oluliselt väiksemana. Samale järeldusele viib ka ametlik statistika, mille kohaselt on metsatagavara vähenenud viie aastaga 26 miljoni m3 võrra. Kui metsa majandataks jätkusuutlikult, nagu ametnikud väidavad, ei saaks tagavara kahaneda. Järelikult on näidatud juurdekasvu tegelikust suuremana.

Paberil on kõik korras, kuid päriselt toimub metsa röövmajandamine, mis ei saa kaua samamoodi kesta, sest hinnanguliselt kümne aasta pärast ei ole enam raieküpset metsa võtta. Sel hetkel järgneb Eesti metsatööstuse kiire kollaps. Aga tööstureid see eriti ei eruta, sest kogunenud kapitali saab ettenägelikult investeerida uutesse ettevõtmistesse ja metsatööstusest sujuvalt väljuda. Kuid metsatöölised jäävad tööta ja rahvale rüüstatud maa.

Musta stsenaariumit oleks võimalik mahendada, kui piirata raiemahtusid kohe. Selleks tuleks aga tõsta metsa raievanust, mis on poliitilise otsuse langetamise koht. Seni on seadusandlust kohendatud üksnes metsatöösturitele soodsamaks, aeg on hakata seisma keskkonna ja ühiskonna huvide eest. See peaks olema uue valitsuse esimene proovikivi.

Märksõnad
Tagasi üles