Sarah ja Krister Kruusmaa ⟩ Mugavus viib rahva barrikaadidele

Prantsuse ametiühinguliikmed protesteerimas kavandatava pensionireformi vastu Calais' raekoja ees 15. märtsil 2023. Foto: SAMEER AL-DOUMY / AFP / SCANPIX

Pensioniea tõus on ajendiks kuudepikkustele protestidele Prantsusmaal, mille põhjused peituvad tegelikult sügavamal, kirjutavad Sciences Po rahvusvahelise julgeoleku magistrant Sarah Kruusmaa ja ajaloolane ja andmeteadlane Krister Kruusmaa.

Juba kolmandat kuud järjest toimuvad Prantsusmaal pensionireformivastased protestid. Tänaseks on need muutunud iganädalasteks üleriiklikeks sündmusteks, mis halvavad prantslaste igapäevaseid toimetusi ja pea kõiki valdkondi. Näiteks on argiseks kujunenud olukord, kus hommikul selgub tööle või kooli tõtates, et täna sa sinna füüsiliselt kohale ei jõua, kuna rongid ei sõida. Või kui oma sihtkohta järgmisel hommikul ikkagi saabud, siis selgub ülikoolihoone ette jõudes, et teekond loenguruumi on ära lõigatud, kuna protestivad üliõpilased otsustasid oma hariduskoja välisuksed barrikaadidega ehtida.

Teist nädalat pole Pariisi elanikel ka enam kuhugi prügi visata, sest prügikonteinerid asuvad tänaval kümnete omasuguste kõrval keset sadu prügikotte, mis neisse enam ei mahu. Prügivedajate ametiühingud, nagu paljud teised, streigivad ega kavatse lähiajal lõpetada. Sellises kaoses on prantslasi üha keerulisem mõista. Milleks võidelda nii ägedalt kahe lisanduva tööaasta nimel, kui maailmas leidub palju pakilisemaid probleeme ja teravamalt lõikavat ebaõiglust?