JUHTKIRI ⟩ Majade sundrenoveerimine eurotempos on ebareaalne

Foto: Urmas Nemvalts

• Elumajad vajavad kordategemist, aga renoveerimise tempo on liiga kiire.
• Eestil on võimalus veel oma huve kaitsta.
• Maju ei saa renoveerida hoogtöö korras.

Euroopa Liidu plaan majade sundrenoveerimiseks on küll iseenesest õige, kuid Eesti oludes ebareaalne ning vajab seega Eesti huvide tugevamat kaitsmist.

Eile hääletas Euroopa Parlament direktiivi poolt, mille järgi peavad elumajad saama vähemalt E-energiaklassi 2030. aastaks. 2033. aastaks läheb see nõue D-energiaklassi peale. Pikemas plaanis peaksid hooned muutuma 2050. aastaks heitevabaks.

Ehkki Euroopa Liidu struktuurifondidest saadakse 366 miljonit eurot korterelamute rekonstrueerimise toetusi, tuleb selle eest maksta ka koduomanikel endil. Siin tekivad suurimad küsimused, sest paljud korteriühistud on liiga vaesed, et säärasel tasemel renoveerimist ellu viia. Paljudes nõukogudeaegsetes kortermajades elavad pensionärid, kellele on juba mõneeurone kasv kuu kommunaalarvetes suur väljaminek. Kõnealune otsus tähendab aga selliste väljaminekute mitmekordistumist ja hoogtöö korras renoveerimist.

Hoogtöö korras hoonete energiasäästlikuks tegemise teel on aga teisigi karisid. Eesti ilmastikus pole tavatud aastased 60–70-kraadised temperatuurikõikumised, mida saadab samuti kõvasti kõikuv õhuniiskus. See aga tähendab, et soojustus-, kütte- ning jahutuslahenduste loomisel tuleb olla eriti nutikas ja täpne.

Kui seda ei suudeta ning rahasadu kosutab juhuslikke ja puudulike teadmistega ettevõtteid, on tulemuseks mõne aja pärast niiskuskahjustuste tõttu tekkiv «seenesadu». Renoveerimise hoogtöö ajastu saabub paraku ka märkimisväärselt varem, kui oleks olemas ehitusega seotud taaskasutuse ja -käitluse oskused ja võtted. Kingitusena saadav renoveerimise rahapada peaks senikaua ootama, kui piisav oskuste tase või vähemalt soss-seppade tööd vältivad põhimõtted on kokku lepitud.

Kingitusena saadav renoveerimise rahapada peaks senikaua ootama, kui piisav oskuste tase või vähemalt soss-seppade tööd vältivad põhimõtted on kokku lepitud.

Postimees on toetanud rohepööret ja majade renoveerimise vajalikkusest on räägitud juba ammu. Näiteks riigikontroll juhtis sellele vajadusele tähelepanu kaks aastat tagasi, kuid mingeid konkreetseid samme toona ei astutud. Iseenesest on õige maju renoveerida ja oleme ju enda ümber näinudki palju renoveeritud hooneid. Ent kortermajad on renoveeritud juhul, kui nendes on toimiv korteriühistu ja laenu on suudetud tagasi maksta. Mida teha nende kortermajadega, kus korteriühistu reaalselt ei toimi?

Kuid tasub siiski tähele panna, et Euroopa Parlamendi hääletus ei tähenda, nagu oleks sundrenoveerimise direktiiv juba täitmisele määratud. Nüüd algavad triloogid liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel. See aga tähendab, et Eestil on veel võimalik oma huve kaitsta. Mis omakorda tähendab, et Eesti peab täpselt sõnastama oma eesmärgi, kuhu tahetakse jõuda: kas selleks on Euroopa toetuste lisamine, üleminekuperiood või aeglasem tempo. Ülima tõenäosusega on mitmed endise idabloki riigid Eestiga samas paadis ehk ka nendes maades on palju nõukaaegseid hooneid, mille renoveerimine on üüratult kallis. Järelikult tasuks nende riikidega koostööd teha.

Kuid rohepööret edasi lükata meil ei õnnestu ja nagu öeldud, renoveerimine on vajalik nii või naa. Küsimus on, kas me suudame kaasa rääkida renoveerimise tingimuste asjus.