AIMAR ALTOSAAR ⟩ Punased jooned aia taga

Aimar Altosaar FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Ääremaastumist aitaks leevendada kasvõi internetiühenduse parandamine, leiab ajakirjanik Aimar Altosaar.

Ühel märtsikuu hommikul märkasin aia taga lumele värviga tõmmatud punaseid jooni. Naabrimees teadis rääkida, et hakatakse valguskaablit paigutama. Elades 35 km kaugusel Tallinnast, ringtee ääres, rõõmustasin, et meiegi küla astub interneti püsiühenduse ajastusse. Üle kümne aasta päringuid ja ootamist jõuab sellel aastal ehk lõpule. Ei tahaks öelda, et see aeg ja kümned miljonid eurod püsiühendusvõrgu loomiseks oleksid seni Eestis valesti kulutatud, kuid oleme lähikonnas imestusega jälginud, kuidas kaableid veetakse ikka suvilapiirkondadesse, kus talvel harva keegi elab, kuid lähedal asuvate taludeni, kus inimesed alaliselt elavad ja ka internetti tööks kasutavad, ei taha see kuidagi jõuda.

See on kallis, ütlevad asjatundjad – kraavid ja kaablid, paigaldus ja hooldus –, sinna läheb palju raha, kuid kui kasutajaid vähe, on efektiivsus väike. See siis ongi meie regionaalpoliitika argipäev ehk poliitika, millel regionaalse arengu ja Eesti võimalikult ühtlase asustamisega on tegelikult vähe ühist. Mitte ainult kaableid vedada, vaid ka koole ja raamatukogusid pidada on kallis. Meie paar suuremat linna ja neid ümbritsevad «kuldse ringi vallad» on pumbad, mis imevad ülejäänud Eestit tühjaks.