Mihkel Mutt ⟩ Väärt rahvas ei löö ühe vitsaga

Paraad Moskva Punasel väljakul 9. mail 2022. Foto: MAXIM SHEMETOV/REUTERS

​Kadri Liik tõdes oma (nagu alati lugemisväärses) intervjuus ERRile (4.03), et Venemaa on muutunud autoritaarsest ühiskonnast totalitaarseks. See väärib kaasa mõtlemist, kirjutab kirjanik ja kolumnist Mihkel Mutt.

Nende kahe režiimi üleminek pole terav. Siiski on autoritaarses riigis kõik, mis puudutab poliitilist ja sotsiaalset eluvalda, valitseva kliki monopol. Kodanike eraelu on aga suhteliselt vaba ja lubatud on ka nt mõned mittepoliitilised ühendused. Seevastu totalitarism haarab inimest üleni, ideologiseeritud ja kontrollitav on ka eraelu. Selle üheks fiktiivseks sümboliks võiks olla Pavlik Morozov, kes reetis oma isa.

Veel tuleks vaadelda kodaniku-, sõna- jm vabaduste kahte aspekti. Üks neist avaldub aktiivselt: see on võimalus väljendada vabalt ja karistamatult oma arvamust. Vastav võimalus on Venemaal sama hästi kui kadunud. Teiseks on passiivne võimalus saada objektiivset infot. Ka see võimalus on Venemaal kõvasti vähenenud, aga siiski mitte veel lõplikult, iseäranis kui osatakse mõnd võõrkeelt. (Sõltub ka asukohast, nt Euroopa-osas on võimalik kuulata venekeelset BBCd, mida taas edastatakse lühilainel, kuna internet on tsenseeritud). Kadri Liigil on muidugi õigus, et Venemaa on teel totalitarismi. Aga kas ta ka jõuab pärale, st padutotalitaariasse nagu Põhja-Koreas? Selles on õnneks võimalik veel kahelda, sest tegemist on ikkagi võidujooksuga ajas – millal Putin kaob areenilt? Pärast teda läheb natuke lahedamaks.